kümnemeetrise krokodilliga. Ta eluviisidki olid krokodillilaadsed: tülosaurus ründas ja murdis mitte üksnes haisid ja teisi suuremaid kalu, vaid ka merisisalikke. Isegi sääraseid nagu elasmosaurus, kes talle pikkuses või jõus sugugi alla ei jäänud. Elasmosauruse kael oli pikk - seitse meetrit, saba kaks ja pool, aga kere kõigest paarimeetrine. Sisalik oli kokku kaksteist meetrit pikk. Elasmosaurus polnud teab mis nobe ujuja, kuid tänu oma pikale ning painduvale kaelale, mis kord ussina vee all väänles, kord noolkiirelt ette paiskus, tabas sisalik ka kaugemal ujuvaid kalu. Väikese, napilt poolemeetrise pea pärani lõugadel ei jäänud seejärel muud, kui saak hammaste vahele haarata.
raamatud jm) ja kasutada erineva tiheduse ja faktuuriga paberit, kartongi, kleepse ja sünteetilisi pabereid. Ofsettrükk tagab eriti hea kujundikvaliteedi, pisidetailide ja pooltoonide esituse. Ofsettrükki omadused: värvilahutuse võimaluste optimaalne ärakasutamine, värvitrüki eriti hea kvaliteet, lakkimise võimalus (10). Fleksotrükk – Fleksovormi tugevus ja paksus valitakse vastavalt trükitavale materjalile. Tänu painduvale vormile saab trükkida paljudele erinevatele materjalipindadele. Näiteks ebatasasele pinnale või riidekangale (4). Fleksotrükki kasutatakse palju näiteks kirevavärviliste pakendite printimisel, tänu felksotrüki masinate võimalusele kasutada palju värve. Digitrükk – Digitrükki kasutatakse eriti palju kiiretetellimustööde puhul, mille tähtaega ette ei arvestata. Tihti on digitrüki tiraažid väikesed, kuid see- eest kvaliteetsed ja hea värvilahutusega
Umbes 90 % kogu maailmas kasutatavatest püünistest on valmistatud painduvast ja ka venivast võrgulinast. Mehaaniline erisus. B) Teiseks kalapüüniste erisuseks on, et nende kasutamine on seotud elusobjektide (kalade jt. mereorganismide) püügiga. Nii kalapüüniste konstruktsioon kui ka kalapüük peavad arvestama püügiobjektide käitumist ja jaotumist. Bioloogiline erisus. Mingi kalapüünise võrgulina on tegelikult sarnane ideaalsele painduvale kilele, mis on rakendatud kötest, nööridest või trossist karkassile ja millele mõjuvad mitmesugused jõud püügiprotsessi käigus. Nende jõudude toimel püünis deformeerub. Tavaliste insenerlike tarindite puhul tähendab deformeerumine reeglina konstruktsiooni purunemist, püüniste puhul see aga nii ei ole. Vastupidi, püünise deformeerumist arvestatakse püünise projekteerimisel eesmärgiga anda püünisele suurem püügivõime.
sobivam rongiliikluseks. Ehitamine ja konstrueerimine on Liiga suurte rippavade ehitamine nõuab suhteliselt kerge. Ehituseks pole vaja rohket stabiliseerimist. lisatoestust, mis võimaldab rippsildu rajada üle sügavate kurude ja kuristike, 5 kus toestamine alt ei ole võimalik. Tänu painduvale konstruktsioonile peavad paremini maavärinatele vastu kui teised sillatüübid. Suhteliselt odav ehitada ning silla montaaz mugav ja kiire. Maailma tuntumad rippsillad: Akashi-Kaikyo Jaapanis paiknev maailma pikim rippsild, mille kogupikkus on 3911 meetrit (pikim sillaava 1991 meetrit). Unioni sild paikneb Inglismaa ja Sotimaa vahel Tweedi jõel ning on maailma vanim sepsitatud rippsild, mis on siiani kasutuses. Sild ehitati 1820
Aktiivmaatriksiga OLED – kasutatakse TFT-maatriksit, millega juhitakse voolu igas ekraanivälja punktis ja määratakse tema heledus. Tavaliselt iga punkti kohta kaks transistorit: üks salvestab energiat ja teine juhib helendamiseks vajalikku voolu. Voolukaod on oluliselt väiksemad, sobib ka suuremate ekraanide valmistamiseks. OLED eelised: õhukesed ekraanid, kuna kiirgab ise valgust; kiire; isehelendavad elemendid vaatenurk on lai; võimalik valmistada painduvale alusele; valmistamise tehnoloogia on lihtne; must on kvaliteetsem kui LCD-ekraanil OLED puudused: elemendid kaovad suhteliselt kiiresti keemiliste reaktsioonide tõttu; suhteliselt kõrge hind; värvide balansiga on probleeme; veekahjustused võivad oluliselt lühendada tööiga; UV-kiirgus kahjustab OLED-i; välistingimustes loetavus halveneb; valge värvi saamiseks on vaja suurt voolu 9
elektronidega emiteerivas kihis. Augus hüppavad emiteerivasse kihti, kus täidetakse elektronidega. Elektron täidab augu minnes kõrgemalt energiatasemelt madalamale. Vabaneb footon energiat, mille hulk määrab värvuse. OLED võrreldes LCD tehnoloogiaga on parem: sobib õhukeste ekraanide valmistamiseks, sest eraldab ise valgust ja puudub taustavalguse vajadus, OLED-tehnoloogia on väga kiire seega saab skaneerida suure sagedusega ekraani, lai vaatenurk, võimalik valmistada painduvale alusele ehk nt kokkurullitav ekraan, valmistamise tehnoloogia on suhteliselt lihtne, must on hea kvaliteediga; puudused: OLED-elemendid kaotavad suhteliselt kiiresti oma valguse eraldamise võime, LCD-l on see aeg pikem, kõrge hind, värvide balansiga raske, sest sinise valguse heledus kahaneb kiirelt, veekahjustused mõjuvad halvasti, UV-kiirgus kahjustab OLED, välistingimustes peegeldab katood valgust ja loetavus väheneb. Plasmaekraanide tehnoloogia on sobilik suuremate kvaliteetekraanide
annaabi.ee 
