3)Prantsusmaa, Itaalias ja SBs ilmnes klassitsism juba barakoajastul. 4)Kuna Inglismaal barokki pm polnud, siis seal jätkus pallodionism, mis oli väga sarnane klassitsismile. 5)Ehitustüübid: sakraalhoone, eeskätt kuppelkirik, tetrihoone, muuseumihooned, seltsimajad, lossid, mõisad, pargipaviljonid. 6)Ehitusmaterjalid: kivi teliskivi, malm, hakatakse valmistama kunstmarmorit. 7) Ehitustehnika: eelnevate perioodide oma täiustub, metalltarindid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist 8) Huvi antiigi vastu tekkis tänu väljakaevamistele, valgustusfilossfide teosed. Valgustusfilosoofide tegevus soodustas kodanlike ideaalide tekkimist, millele andsid tuge edusammud matas füsas ja keemias. 9) Prantsuse revolutsioon 1789 vabadus , vendlus ja võrdsus. Sellele ei jäädud küll kindlaks kuid revolutsioon kindlustas kapitalismi. 10) Klassitsism ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega.
Kapitoolium Washingtonis. Valge maja, USA Kapitooliumi hoone, USA Ehitustüübid: sakraalhooned (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakatakse valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustub eelnevate perioodide ehitustehnika. Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Tartu ülikooli peahoone Stenbocki maja Toompeal Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib
saj I kolmandik) L. Engel, Toomkirik Helsingis (1830-1850) Ehitustüübid: sakraalhooned, (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakati valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustus eelnevate perioodide ehitustehnika, Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Klassitsistliku arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega hooned, mida iseloomustasid massiivne terviklikkus, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Varaklassitsismis säilisid küll veel barokk- ja rokokooarhitektuurile omased detailid, aga nad allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale. Üks peamisi tunnuseid klassitsistlikus arhitektuuris on sammas.
Ideaalseks peetakse katkematut tänavaseina. Jätkub juba barokiajastul alguse saanud uute ehitusmsterjalide ja konstruktsioonide juurutamine. 18. saj sai alguse raudtarindite sissetung ehituses ( esmajoones malmi näol ),mis kõigepealt leidis laialdast kasutamist sillaehituses. metalltarindite sünnikohaks sai Inglismaa, kus tööstuslik revolutsioon toimus varem kui teistes Euroopa maades. 19. saj. tõi uusi edusamme teaduse vallas, töötati välja paindtalateooria, sajandi alguseks oli metalltarindite kasutamine jõudnud kõigi Euroopa maade ehituskunsti, nende arengut soodustas ka valtsprofiilide tootmise algus. Samal ajal jäädi klassitsismis siiski seisukohale, et igasugune metalltarindus peab olema kaetud; alles järgnevad perioodid soodustasid nende nähtavale toomist. Klassitsismi ajal kujunes välja maastikuline e. inglise stiilis park. Vastukaaluks barokiajastu
annaabi.ee 
