6) äestatud põllul ei tohi esineda vahelejätte ja töötlemata põlluosi. Äkkeid liigitatakse mitmete tunnuste alusel järgmiselt: 1) otstarbe järgi: mullaharimis- ja hooldusäkked; 2) tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked; 3) tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp-, biite- (tähik-), sõrmketas-, lüli-, varbrull- (varbvalts-), hari-, (kamm-) jms äkked; 4) tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised (raamiga) ja paindpinnalised (raamita); 5) ühele tööseadisele (tööosale) langeva massi järgi eristatakse ka kergeid, keskmisi ja raskeid äkkeid (eeskätt pulkäkete puhul). 17. Passiiväkete ehitud ja tööseadised. Tööseadised. Äkke ehitus on otseses sõltuvuses tööseadise kujundusest ja tüübist. Passiiväkke tööseadisteks võivad olla pulgad (pulkäke), hanijalgkäpad (käppäke, sõrgäke) või vedrupiid (vedrupiiäke ehk vedruäke ja hariäke ehk kammäke). Pilgad on sirged või
juurdunud. (Teraviljadel 3 lehe staadiumis) Äestada tuleks kuiva ilmaga, keskpäeval. Mida suurem liikumiskiirus, seda tulemuslikum töö. tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp-, suga-, kamm-, pii-, nuga-(tähik-, biiter), sõrmketas-, lüli, varb-rull jms äkked tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised ja paindpinnalised 79. Teravilja, herne ja põldoa äestamine. Äestamine on oluline eriti talisnisul ja suviteraviljadel aurumise vähendamiseks ja kooriku kõrvaldamiseks. Äestatavatel kultuuridel peaks külvise normi tõstma 10%, et vähendada saagikadu. Nisu äestamine kahe lehe faasis, väiksema töökiirusega. Suviteraviljadel tärkamiseelne äestamine, otra peaks pärast külvi rullima ja äestama enne oraste tärkamist. Rukki äestamine kevadele ei ole oluline.
kultuuride äestamisel) 4) lühiealiste umbrohtude hävitamine Äkked võiks jaotada järgmiselt: 1) otstarbe järgi: mullaharimis- ja hooldusäkked 2) tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked 3) tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp-, suga-, kamm-, pii-, nuga-(tähik-, biiter), sõrmketas-, lüli, varb-rull jms äkked 4) tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised ja paindpinnalised 5) ühele äkkepulgale langeva massi järgi eristatakse ka kergeid, keskmisi ja raskeid äkkeid Tavalise äkke tööorganiteks on passiivselt töötavad ja äkke enese raskuse mõjul mulda tungivad äkkepulgad. Äkke murendav ja kobestav mõju sõltub: - veojõuallika liikumiskiirusest (äestamise töö ei saa olla aeglane) 20 - äkke raskusest - äkkepulkade asetusest ja kujust
annaabi.ee 
