üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest nagu see oli modernismi ajastul. Klassikuuluvus ei mõjuta enam inimese käitumist ja tulevikku, selleks et olla elus edukas, peab igaüks ise oma eluteed planeerima. Näiteks õpib tänapäeval ülikoolis väga erineva sotsiaalse päritoluga noori, kelle tööalane karjäär oleneb vaid harva vanemate staatusest. Individualiseerumist süvendab ka tööturu muutumine paindlikumaks. See väljendub nii tööjõu liikumises kui ka paindlikes hõivevormides (nt projektitöö, osaajaga töö, distantshõive, füüsilisest isikust ettevõtjad). Kui tööstusühiskonnas oli vahe töö- ja puhkeaja vahel lausa olemuslik, siis postmodernses ühiskonnas see kipub kaduma. Kuna teadmised ja informeeritus on olulised, siis on keeruline otsustada, kas õhtul teleuudiseid vaatav ärimees ja tema õpetajannast elukaaslane teevad tööd või puhkavad. Sama lugu on kohvikutes rüperaalidega istuva seltskonnaga
kohta nii lähestikku kui võimalik, et minimeerida tootekomponentide käitlemist ja liikumist. Ajastamine- Traditsioonilises tootmisettevõttes toimub tegevuste ja tootmissisendite saabumise ajastamine sageli tsentraliseeritult, kasutades materjalivajaduse planeerimissüsteemi MRP ja tootmisosakondade kontrollsüsteeme. Kõik see võtab aega ja süsteem reageerib märkimisväärse viivitusega. Paindlikes ettevõtetes on uute sisendite tellimisvajaduse üle otsustamine viidud madalamale tasandile, vajaduseta kõike tsentraliseeritud süsteemiga kooskõlastada- teisisõnu kasutatakse täppisajastamise süsteeme. T-aeg ehk tootmisaeg ehk kogu täitmisaeg näitab koguaega, mis kulub ühe toote liikumiseks läbi tarneahela.N-aeg ehk nõudlusaeg ehk tellimustsükli aeg on kliendile vastuvõetav tellimuse täitmise ooteaeg.
Paindlik eelarve põhineb: standardkuludel- tooteühikutele kehtestatakse standardid sisendite hindade ja hulga kohta, mis on selle ühiku valmistamiseks tarvis. Muutuvkulude maht sõltub tegevustasemetest, suurenevad muutuvad kulud proportsionaalselt tegevusmahuga, segakulud, on määratletud konkreetse valemi abil, püsiva iseloomuga kulud kajastuvad paindlikes eelarvetes fikseeritud suurustena, sest sõltumata sellest, kas tegevus toimub või mitte , neid kulusid tuleb üksusel arvestada Kontroll: Perioodi lõpul võrreldakse tegelikke kulusid standarditega ja leitakse erinevused e hälbed Eelarveperioodi möödumisel võrreldakse üksuste tegelikke kulusid mahule vastava eelarvega e nende kuludega, mis oleksid pidanud esinema tegeliku tegevustaseme korral. Seejärel tuuakse välja erinevused