[g] a b h Kuivalt Immuta tult 1. 20,0 20,1 4,9 1969,8 40,36 43,10 0,13 2. 20,1 20,0 4,9 1969,8 39,29 39,81 0,02 3. 20,0 20,0 4,9 1960 25,23 59,29 1,74 4. 20,1 20,0 4,8 1929,6 29,13 31,63 0,13 4.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade paindetugevused arvutati valemi 4 järgi ning tulemused on toodud tabelis 3. Tugedevaheline kaugus on 200mm. Katsekehade paindetugevust iseloomustab joonis 1. Tabel 3. Katsekehade paindetugevus Prk Mass Purustatav Paindetugevus nr. Proovikeha mõõtmed [g] jõud [N] [kPa] [mm] a b h 1. 160,0 300,5 49,3 29,99 201,1 0,0826 2
31 5 56 .37 5 57 .53 1 58 33.06 1 59 .14 1 60 .24 1 5.4 Tugevusnäitajate määramine Proovikehade vanus 7 ööpäeva. 5.4.1 Paindetugevus Tabel 3. Paindetugevused. Proovikeha Paindetugevus Proovikeh Kivistamistingimu ristlõike Purustav Üksik N/ Keskmin a nr. s mõõtmed, mm jõud, kN
2 250,5 119 89,2 2659 4854 1825 3 249 118 90 2644 4654 1760 1843,5 4 250 118 88 2596 5024 1935 5 251 119 85 2539 4562 1796 6 250 118 87 2567 4614 1797 Tabel 2. Proovikehade paindetugevused. Proovikeha Paindetugevus mõõtmed [mm] Purustav kgf/cm² N/mm² Proovikeha Manomeetri jõud nr. b h näit * [kgf] Üksik Keskmine Keskmine 11, 1 8 8,7 77 1283 43,10 11, 2 9 8,92 74 1233 39,07
proovikehade survetugevus. Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmiseks paindetugevuseks tuli 3,6 N/mm 2 ja immutatud silikaattelliste keskmiseks paindetugevuseks tuli 2,1 N/mm2. Kirjandusliku allika väitel jääb nimimõõduga 88x120x250 silikaattelliste paindetugevus vahemikku 4-5 N/mm2. [5] Kuivas keskkonnas olnud proovikehade paindetugevus on 42% suurem, kui immutatud proovikehade paindetugevus. Katsetatud silikaattelliste paindetugevused jäävad alla kirjanduslikus allikas väljatoodule. Niisutatud silikaattellise paindedugevus on ~ poole väiksem kui kirjanduslik. Katsekehad 1 ja 3 sobivad kasutamiseks peeneteralise mördiga, Katsekehad 1, 3 ja 6 sobivad kasutamiskeks üldkasutatava ja kergmördiga. Katsekehade 2, 4, ja 5 mõõtmed erinesid nimimõõdust rohkem, kui kirjanduslikus allikas lubatud. [6] Katsetulemustest on näha, et immutatud katsekehade painde- ja survetugevused vähenevad pea poole võrra
proovikehade survetugevus. Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmiseks paindetugevuseks tuli 3,6 N/mm 2 ja immutatud silikaattelliste keskmiseks paindetugevuseks tuli 2,1 N/mm2. Kirjandusliku allika väitel jääb nimimõõduga 88x120x250 silikaattelliste paindetugevus vahemikku 4-5 N/mm2. Kuivas keskkonnas olnud proovikehade paindetugevus on 42% suurem, kui immutatud proovikehade paindetugevus. Katsetatud silikaattelliste paindetugevused jäävad alla kirjanduslikus allikas väljatoodule. Katsekehade 1-6 kehade kõrgused erinesid nimimõõdust rohkem, kui kirjanduslikus allikas lubatud. Katsetulemustest on näha, et immutatud katsekehade painde- ja survetugevused vähenevad pea poole võrra. Silikaattelliste kasutamisel niisketes tingimustes peab arvestama surve ja paindetugevuse märkimisväärse vähenemisega. Silikaattellise pehmenemise koefitsendiks tuli 0,7. Kirjandusliku allika järgi materjale, mis
-- purunemine sidumata vuugis fxk1 või -- purunemine seotud vuugis fxk2 (vt joonis 3.8). Müüritise paindetugevust fxk1 võiks kasutada ainult seinte arvutamisel ajutiste, risti seina pin- naga mõjuvate koormustega (näiteks tuulega); fxk1 võetakse nulliks, kui seina purunemine võib viia ehitise üldisele varisemisele või stabiilsuse kaotusele. Paindetugevust võib lii- gitada vastavalt kasuta- tud kividele ja mördile ja tähistada tähega F, millele järgnevad norm- paindetugevused F fxk1/ fxk2 (N/mm2), näiteks F 0,35/1,00. Niiskusisolatsioonikihi kasutamine seinas võib Purunemine seotud vuugis oluliselt mõjutada pain- Purunemine sidumata vuugis detugevust. Skeem 4.16 Paindepurunemine sidumata ja seotud vuugis Arvutustes võib kasutada EVS-EN 1996-1-1:2008 tabeleid. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 32
annaabi.ee 
