saadakse segmentide kokku keevitamise teel. Olenevalt materialist, painutusraadiusest ja toru läbimõõdust painutatakse torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kurdude kortsude moodustamise eest paindekohtades. Torusi täidetakse peene kuiva liivaga või valatakse sulakampolit, mis valatakse torusse. Painutamise kvaliteet sõltub painutusraadiuse õigest valikust, mis omakorda sõltub toru läbimõõdust, seina paksusest ja toru materjalist. Painderaadius teras ja duralumiinium torudel läbimõõduga kuni 20 mm, võetakse kaks toru läbimõõtu. Torudel üle 20 mm on painderaadius kolm toru läbimõõtu. Väiksema läbimõõduga torusid, millel on suur painderaadius võib painutada külmalt (paksuseinalised täidiseta, õhukeseseinalised täidisega). Kuumalt painutatakse torusid tavaliselt täidetult. Ettekuumutatava osa pikkus oleneb paindenurgast ja toru läbimõõdust ning määratakse valemiga
paindekohtades. Täidisena kasutatakse hästi kuivatatud peenikese jõeliiva või sulakampolit, mis valatakse torusse. Painutamise kvaliteet sõltub painutamisraadiuse õigest valikust, mis omakorda sõltub toru läbimõõdust, seinapaksusest ja materjalist. Terasest ja duralumiiniumist torudel kuni 22mm võetakse painutamisraadius võrduks toru kahe välimise läbimõõduga. Torudel läbimõõduga üle 20mm on R min = 3D Väikese läbimõõduga torusid , millel on suurem painderaadius, võib painutada külmalt. Toru üks ots suletakse tihedalt puidust korgiga, teise kaudu aga täidetakse toru liivaga. Täitmise ajal tuleb toru keerata ja koputada vasaraga liiva tihendamiseks torude alt kuni ülesse. Pärast seda märgitakse kriidiga paindekoht ja asetatakse toru rakendisse nii, et keevitusõmblus asuks küljel Toru painutamiseks võetakse mõlema käega tema pikemast otsast kinni ja painutatakse ettevaatlikult nurga alla.
mis valatakse torusse. Sulakampol ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõnede teiste taimede (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust. Painutamise kvaliteet sõltub õigest painutamisraadiusest, mis omakorda sõltub toru läbimõõdust, seina paksusest ja materjalist. Näiteks terase painutamiseks võetakse painutamisraadius nii, et see võrduks toru kahe välimise läbimõõduga. Kuidas painutada Väikese läbimõõduga torusid, millel on suurem painderaadius, võib painutada külmalt. Toru painutamiseks suletakse üks ots puidust korgiga, teise kaudu aga täidetakse toru kas liiva, või sulakampoliga. Täitmise ajal tuleb toru keerata ja koputada vasaraga liiva tihendamiseks toru alt kuni ülesse. Pärast seda asetatakse toru rakendisse nii, et keevitusõmblus asuks küljel. Painutamiseks võetakse mõlema käega tema pikemast otsast kinni ja painutatakse ettevaatlikult soovitud nurga alla
14. Lehtstantsimise eraldusoperatsioonid Lehtstantsimise vormimisoperatsioonide hulka kuuluvad painutamine, sügav- tõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Painutamine paindenurga säilumisega saab võimalikuks tänu plastsetele -7- deformatsioonidele paindekohas. Minimaalne painderaadius rmin on piiratud pragude tekkimise võimalusega paindekoha välimiseks materjalikihis. Minimaalne painderaadius sõltub lehtmaterjali paksusest so. Sele 2.15. Painutamine (a) ja painutatud stantsised (b) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega
kinnitatakse toorik kruustangi pakkides oleva kahe plaadi vahele. Painutus toimub vasara abil. Nurgiku painutamine kruustangide vahel joon. 95 Kui painutus toimub ette antud ümardusraadiusega, siis leitakse tooriku pikkus järgmiselt: L = 11 + 12 + 13 + .... + ln + (rn1 + rn2 + . . . + rn) mm. 2 Painderaadius neutraaljoonel rn = R + kS (mm). R- painderaadius sisemisel pinnal. kS- kaugus sisemisest pinnast neutraaljooneni. k- tegur, mis arvestab materjali omadusi, määratakse tabelist . S- materjali paksus. Painutamisel metalli omadusi arvestava teguri k väärtused. Tabel 2.11. Suhe R 0,5 0,8 1 2 3 4 5 6 7 8 10 S
Kaablikimpu hoitakse püstiasendis ja harutatakse käsitsi lahti. Kõikides paigaldusefaasides on oluline kinni pidada tootja poolt antud montaazinõuetest ja piirangutest. Tähtsamad montaazireeglid on : · Tuleb kinni pidada painderaadiusest, tõmbejõust,survest ja temperatuuri piirväärtusest. · Hoiduda kaabli hõõrdumisest ja vajumisest kareda pinna ja teravate nurkade vastu · Tuleb vältida lööke ja sikutusi · Tuleb takistada kaabli keerdumist tõmbe ajal Minimaalne lubatud painderaadius on oluline selleks,et liiga järsk paigutus võib rikkuda kaabli struktuuri. Kaabli kest võib murduda, kiudude sumbuvus suureneda või kiud katkevad. Minimaalne painderaadius antakse ette 2 eri juhul: · Montaazi ajal,millal kaablile mõjub samaaegselt tõmme ja painutus · Lõppmontaazis (nn ühekordne paine) Lõppmontaazis lubatud painderaadius on väiksem kui montaazi ajal. Painderaadiuse väärtus sõltub kaablistruktuurist ja antakse tootja poolt kaablitüübist sõltuvalt.
14. Lehtstantsimise eraldusoperatsioonid Lehtstantsimise vormimisoperatsioonide hulka kuuluvad painutamine, sügavtõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid. Painutamine on tooriku osade vaheliste nur- kade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Sele 2.16. Sügavtõmbamine Painutamine paindenurga säilumisega saab võima- likuks tänu plastsetele deformatsioonidele painde- kohas. Minimaalne painderaadius rmin on piiratud Ahendamine on vormimisoperatsioon õõnes- pragude tekkimise võimalusega paindekoha väli- keha kohalikuks ahendamiseks. Tavaliselt ahenda- miseks materjalikihis. Minimaalne painderaadius takse õõneskeha otsa (sele 2.18). Avardamine on sõltub lehtmaterjali paksusest so. ahendamisele vastupidine operatsioon eesmärgiga õõneskeha läbimõõtu suurendada.
annaabi.ee 
