pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenurk suureneb. Nurka, mille võrra toorik lahti vetrub nimetatakse deformatsiooni nurgaks. Deformatsiooninurga suurus sõltub metalli margist, tooriku paksusest ja painderaadiusest. Kui toorikule painutuse ajal rakendatakse veel lisa tõmbejõudu, niisugusel painutusel on ristlõike kõik kiud tõmmatud, mistõttu ristlõige väheneb natukene, kuid paindenurk ja -raadius jäävad muutmatuks. See on tõmbega painutamine.
2. Mis on varda läbipaine? kohtades. Esmalt aga kontrollitakse detaili tugevust. = varda elastse joone (telje) siire telje ristsihis (vB) 11.3. Mis on varda pöördenurk? 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD SÜSTEEMID = elastse joone puutuja tõusunurk (B) 12.1. Milline süsteem on staatikaga määratud? 11.4. Kuidas on matemaatiliselt seotud detaili läbipaine ja paindenurk? = konstruktsiooni toereaktsioonid ja/või sisejõud on määratavad 11.5. Miks paindesiirete kirjeldamisel ei piisa ainult läbipaindest? taskaaluvõrranditega 11.6. Kuidas on seotud painutatud varda kõveruse ja paindemomendi 12.2. Milline süsteem on staatikaga määramatu? märgireeglid? =tasakaaluvõrranditest ei piisa toereaktsioonide ja/või sisejõudude 11.7. Mida näitab painde põhivalem
Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pidevalt muutuva ristlõikega varras(Siin on taandatud ehk redutseeritud pikijõud) Simpsoni valem eeskiri määratud integraali väärtuse ligikaudseks arvutamiseks. Paindedef: (Mõõduks paindenurk varda otspindade vastastikune pöördenurk) Paindedeformatsiooni intensiivsus ehk paindeprinkus - vaadeldava lõike vahetus läheduses on võrdeline paindemomendiga ja pöördvõrdeline korrutisega EI y(x) nim ristlõike paindejäikuseks. Kõverjoone raadiuse pöördväärtust nimetatakse teatavasti kõveruseks tähisega K. Seega paindeprinkus võrdub varda telje kõverusega. Arvutusvalemid erijuhtude jaoks: 1) Konstantse paindemomendi korral konstantse ristlõikega vardas
9. Mis on süsteemi staatikaga määramatuse 11.2. Mis on varda läbipaine? aste? 11.3. Mis on varda pöördenurk? 12.10. Milliste meetoditega sobivusvõrrandeid saab 11.4. Kuidas on matemaatiliselt seotud detaili koostada? läbipaine ja paindenurk? 12.11. Milles seisneb deformatsioonide võrdlemise 11.5. Miks paindesiirete kirjeldamisel ei piisa meetod? ainult läbipaindest? 12.12. Milles seisneb sidemete kõrvaldamise 11.6. Kuidas on seotud painutatud varda
joon. 90 Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenurk suureneb. Nurka, mille võrra toorik lahti vetrub nimetatakse deformatsiooni nurgaks. Deformatsiooninurga suurus sõltub metalli margist, tooriku paksusest ja painderaadiusest. Kui toorikule painutuse ajal rakendatakse veel lisa tõmbejõudu, niisugusel painutusel on ristlõike kõik kiud tõmmatud, mistõttu ristlõige väheneb natukene, kuid paindenurk ja -raadius jäävad muutmatuks. See on tõmbega painutamine.
annaabi.ee 
