163 Tugevusanalüüsi alused 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11.1. Varda elastne joon Elastne joon = painutatud varda telje (ehk Elastse joone igat punkti neutraalkihi) kujutis peatasandil iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk (Joon. 11.1):
- varras paindub mõlemas peatasandis ehk painutavad koormused või nende komponendid mõjuvad varda mõlemas peatasandis 6.5. Kuidas toimida, kui paindeülesanne on ruumiline? * koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); * igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; * paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; * koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; 6.6. Missugune varda tööseisund on paine (tunnused)? *ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes *varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.7. Missugused koormused painutavad detaili? põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub 6.8. Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? 6.9. Määratlege paindemoment!
Pöördemoment Põikjõud M Joonis 6.3 · paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; · koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; Priit Põdra, 2004 85 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL · koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus).
Pöördemoment Põikjõud M Joonis 6.3 · paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; · koormuse kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; Priit Põdra, 2004 85 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL · koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus).
-toereaktsioonid · Survekoormuste mõjul deformeeruvad: -lülisammas -jalavõlvid -tugipinnale lähemal asuvad liigesed - need peavad taluma nii ülakeha survet (raskusjõudu) kui ka liigutustegevusel tekkivat inertsijõudu Tõmbedeformatsioonid · Tõmbedeformatsioone esineb sageli: -lihastes -kõõlustes -sidemetes · Venitustest põhjustatud vigastused (rebendid) moodustavad spordivigastustest suure osa Paindedeformatsioonid · Paindedeformatsioonid tekivad neil juhtudel, kui luud talitlevad kangidena · Sel juhul mõjuvad luudele lihaste kontraktsoonijõud, välise koormuse raskusjõud ja inertsjõud (liikumisel) ning liigestele toereaktsioonid · Löögilise iseloomuga koormused, mis kutsuvad esile paindedeformatsioone on luumurdude peamiseks põhjuseks Väändedeformatsioonid · Tekivad keha ja kehaosade pikitelje suunalistel koormustel, kusjuures mõjuvad
Murrang rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Lüstriline murrang langatusmurrang, mille laugeneb murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigutuspinnaks - Millised on võimalikud kivimkeskkonna pingeväljad ja deformatsioonid? · survepinged, venituspinged, nihkepinged · paindedeformatsioonid: kurd, venitud, külgpaine · rebenddeformatsioonid: kerke-, langatus-, nihkemurrang - Mis on kurru elemendid ja tüübid? · sümmeetriline kurd · sukelduv kurd - Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist? antiklinaal tõuseb üles, sünklinaal vajub alla - Milline murrangutüüp ilmneb venituspingete väljas? lüstriline murrang Maavärinad
Näiteks savist voolimine, paberilehe kokkukortsutamine. Elastsed deformatsioonid on sellised deformatsioonid, kus peale jõu kõrvaldamist, mis kutsus esile deformatsiooni, keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. Näiteks vedru kokkusurumine. Üldiselt väikese ulatusega deformatsioonid on elastsed ja suure ulatusega plastilised. Elastsete deformatsioonide hulka kuuluvad: Tõmbe - ja survedeformatsioonid Paindedeformatsioonid Väändedeformatsioon Nihkedeformatsioon (ka lõikamine ) Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu väljendada valemiga, mis kannab inglise füüsiku Robert Hooke (huuk) nime. Fe = kl , kus k keha jäikus, mis sõltub keha materjalist ja kujust. l keha pikenemine (lühenemine). Jäikuse mõõtühikuks on 1N/m. Näidisülesanded 1
annaabi.ee 
