Ta läks mööda sama teed, mida oli kõndinud õhtul, veel siis kui tal raha ei olnud. Öö oli andnud talle palju võimalusi, mis enam ei kordu. Ta jõudis sadamasse, kus üks mees hakkas tal ühket ülikonda seljast varatsama. Bova andis selle talle vabatahtlikult. Bova ostis vanamuti käest vorsti, kuid see ei maitsenud talle. Ta jõudis taas kongini, kus oli jõudnud ka ahvi ja türklasega. Raha lendas kukrust laiali ja Bova tundis ainult und. Ta jäi kohe magama, kuid nägi painajaid (ta tõsusi mööda lõputuid treppe. Astmed olid nii kitsad, et sinan ulatusid ainult varbad. Tema taga oli hääl, mis hüüdis ära jäta mind. Ta varvastest tilkus verd,kä d rakkus, ta jõudis maapinnale turule, kus nad alles türklase ja hviga raha olid kerjanud, ta hüppas hiigelhobuse selga, kuid kole elukas kes teda jälitas oli tema taga. ) ta tundis painajat otsekui ilmsi, keegi kägistas teda
Algselt kujutati haigust ja surma võõrjõudude tungimisena inimesse, kusjuures haiguse ja surma vahel polnud mingit põhimõttelist laadi vahet, vaid ainult jaõukvantiumi vahe. Surnute hingede soov taas ellu pääseda ja seega sisenevad nõrgemate kehadesse, nt nõdrameelsuse vms ilmnemise kujul. Sellist arusaama kajastab painaja, tallaja jms mõisted. Luupainajad on elavate hingejõud, kes tulevad painama, nt kättemaksust vms põhjusel. Sellise uskumuse juures oli loomulik, et neid painajaid hakati kartma, mille tulemusena areneb nõidade ja nõiduse hirmuvalitsus. Eraldiseisvateks vaimseteks olenditeks muutusid katk ja külmatõbi ehk hall, kes tuleb külmalt maalt inimesi väristama. Katk sõidab aga inimesena ja liigub loomana või muu olendina ja puudutab surmalemääratuid kepiga. Iseseisev vaim on ka surm, kes kutsub nimepidi. Vikati- ja liivamehe nimetused. Surma nägemise motiiv viitab surma kui surnut ennast - hinge lahkumist kehast. 14. Elu pärast surma
elanikkonnast on vähemalt vahetevahel esinenud selliseid episoode ing ka üksainus kord võib olla unustamatu. 6 Cheyne jt uurisid suurt hulka uneparalüüsiga seotud nähtusi. Nende uurimus põhines 300 õpilase täidetud ankeedil ja laiapõhjalisel interneti küsitlusel. Nad jõudsid järeldusele, et eraldiseisev uneparalüüs on küllaltki levinud. Inglise keeles tähistab painajaid või õudusunenägusid süna nightmare. Sõna mare, viitas algselt deemonlikule naisterahvale, kes magaja rinnal teda lämmatas. Ernest Jones ütles oma raamatud. Et painajad on tavalisetest unedest kardinaalselt erinevad, kuna nendega käib alati kaasas kellegi hirmutava kohaloleku tunne, hingamisraskused ja täielik võimetus liigutada. Ka Shelly Adler mainib oma raamatus ekstreemset hirmu ja hukatuse tunnet, mis eristab uneparalüüsi kõigist teistest seisunditest
annaabi.ee 
