tegelema õpilastega - leidma aega ja energiat sügavamate isiklike suhete loomiseks õpilastega, lahendama käitumiskonflikte, osalema õpilastega koolivälises töös ja vajadusel suunama noorukeid klassivälisele konsultatsioonile. Õpilased ootavad õpetajalt korra hoidmist, õpilaste tööle panemist, õppematerjali arusaadavat seletamist ja abivalmidust, huvitavust ja vaheldust pakkuvust, õiglust-järjekindlust, pailaste- kiusatavate puudumist, sõbralikkust, heatahtlikkust, vaikselt rääkimist. Õpilased sondeerivad tundmatut õpetajat kindlas järjekorras: kas ta suudab korda hoida, kas ta saab aru naljast ja kas ta mõistab õpilasi. Õpilased soovivad et õpetaja oleks autoriteet, kes suudaks luua klassis toimuvale õppetööle etteaimatava struktuuri, reageerib otsustavalt lubamatu käitumise korral ning suudab mõista nii üksikõpilast kui kogu klassi.
inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatisooni defitsiidi olukorras. · Positiivne haloefekt kui esmamulje või üldmulje on juba kujunenud soodne, hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset, tegusid/omadusi kiputakse üle hindama, negatiivseid omadusi aga alahindama ja õigsutama, neid ei märgata. Näiteks nn näo järgi hindamine, pailaste väljakujunemine. · Negatiivne haloefekt tendentslikult võimendub halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Sellega seostub nn ,,musta lamba" või ,,valge varese" fenomen. Sotsiaalne stereotüüp teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tetud omistus inimeste omaduste ja käitumise kohta. Kõige levinumad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ametite ja religioossete rühmituste kohta.
kasvatusprobleemidele, peab olema valmis lisaks aineõpetusele aktiivselt tegelema õpilastega - leidma aega ja energiat sügavamate isiklike suhete loomiseks õpilastega, lahendama käitumiskonflikte, osalema õpilastega koolivälises töös ja vajadusel suunama noorukeid klassivälisele konsultatsioonile. Õpilased ootavad õpetajalt korra hoidmist, õpilaste tööle panemist, õppematerjali arusaadavat seletamist ja abivalmidust, huvitavust ja vaheldust pakkuvust, õiglust-järjekindlust, pailaste- kiusatavate puudumist, sõbralikkust, heatahtlikkust, vaikselt rääkimist. Õpetajalt oodatakse oma aine tundmist ja vaimset pingutust nõudva õpikeskkonna loomist. Õpilased sondeerivad tundmatut õpetajat kindlas järjekorras: kas ta suudab korda hoida, kas ta saab aru naljast ja kas ta mõistab õpilasi. Õpilased soovivad et õpetaja oleks autoriteet, kes suudaks luua klassis toimuvale õppetööle etteaimatava struktuuri, reageerib otsustavalt lubamatu käitumise