saarele oli raske ligi pääseda. Linna keskmeks kujunes hoopis Admiraliteedihoone ümbrus. Admiraliteet oli laevaehitustehas, mida Peeter-Pauli kindluse lähedale ehitama hakati. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys. Sillad Sildade arvult on Peterburi maailma linnade seas esikohal. Arvatakse, et koos eeslinnades paiknevatega, on Peterburis umbes 620 silda [2]. Neist 218 on jalakäijate omad. Linna piiridesse jääb 342 silda. 22 silda on avatavad laevaliikluse jaoks st ülestõstetava keskosaga. Esimene sild üle Neeva ehitati 1850. aastal. Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda
Järved Järvedest on tähtsaim 1440 ha suurune Mullutu-Suurlaht, mis on ka suuruselt Eesti kolmas järv. Järgneb looduskaitsealune Linnulaht (110 ha). Nii Mullutu-Suurlahe kui Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega. Kaarmise - Jõempa karstialal paikneb madal, alla 1 m sügavune Kaarmise järv (11,5 ha). Tehisjärvedest on suurim 4,6 ha pindalaga Tõrise järv (endine liivakarjäär). Jõed ja peakraavid Vallas paiknevad jõed ja peakraavid on mandril paiknevatega võrreldes lühikesed ning veevaesed. Veerikkaim ja suurima jõgikonnaga (306 km²) vooluveekogu on Nasva jõgi. Nasvale järgnevad jõgikonna suuruselt Põduste jõgi (206 km2), Laugi peakraav (54,4 km2), Kaarma jõgi (46,4 km2), Irase peakraav (26,5 km2), Pähkla peakraav (22,2 km2) ja alla 10 km2 valgalaga Kudjape peakraav. Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Pikim jõgi on Põduste (30 km). Järgnevad Laugi pkr (17 km), Irase pkr (14 km) ja Kaarma jõgi (13 km).
poolkerade pinda. Tema kogupindala on võrdlemisi suur, ulatudes täiskasvanul 2200 cm2, tänu sellele, et ta ei asu mitte ainult käärude piirkonnas, vaid tungib ka vagudesse. 6.4. Pea ja seljaaju juhteteed Projektsiooniteid nimetatakse praktikas tavaliselt pea ja seljaaju juhteteedeks. Need kujutavad endast ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimpe, mille abil madalamal asuvad närvikeskused on ühenduses kõrgemal paiknevatega ja vastupidi. Eristatakse ülenevaid (aferentseid) ja alanevaid (eferentseid) juhteteid. Ülenevad (aferentsed) juhteteed (sensibiilid) tagavad informatsiooni edasiandmise keha perifeerias paiknevatest retseptoritest suuraju poolkerade ja väikeaju koorde ning teistesse keskustesse. Alanevate (eferentsete) juhteteede (motoorsete) ülesandeks on impulsside edastamine suurte poolkerade koorest või koorealustest tuumadest (keskustest) ajutüve ja seljaaju
annaabi.ee 
