privileegid, mis andis omakorda õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikoolide ülesehitus Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori. Õppejõud määrasid ametisse dekaanid. Üliõpilaste ja õppejõudude õiguste ja kohustuste vahekord võis eri ülikoolides olla erinev. Üliõpilased olid enamasti pärit eri piirkondadest või eri maadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondlikesse ühendusse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Õppetöö ülikoolis Ülikooli studium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1. grammatika- kirjutamine 2. retoorika- kõnekunst 3. dialektika- arutluskunst Neli järgmist aga ülemastme: 4. aritmeeika- arvutamisõpetus 5. geomeetria- ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru 6. astronoomia- täheteadus 7. muusika- hõlmas ka kirjandust
korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Tavaliselt kinnitas paavst ülikooli tegevuse oma asutamisürikuga ja andis seega ülikoolile privileegid, mis andsis õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Üliõpilased olid enamasti pärit eripiirkondadest ja jagunesid seet'ttu omaette paikkondlikesse või universtiteetidesse. Õppetöö toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikoo endale juhi e rektori, õppejõud määras dekaani. Õppetöö-ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest, moodustasid alamastme:grammatika-kirjutamine, retoorika-kõnekunst, dialektika- arutluskunst. Neli järgmist aga ülemastme:aritmeetika-arvutamisõpetus, geomeetria-ruumilisi
Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Tavaliselt kinnitas paavst ülikooli tegevuse oma asutamisürikuga ja andis seega üliooolile privileegid, mis andsid õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Üliõp olid enamasti pärit eri piirkondadest või koguni eri maadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondlikesse ühendustesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Aja jooksul hakkas sõne universitas tähistama tervetr ülikooli. Õppetöö ja suhtlemine oli ld.k. see võimaldas eri maadest pärit üliõp ja õppejõududel hakkama saada. praktiliste asjade ajamiseks valis ük endale juhi, rektori, üppejõud määrasid aga dekaani. Üliõp ja õppejõudude õiguste ja kohustuste vahekord või eri ülikoolides olla erinev. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega
annaabi.ee 
