Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paikesest" - 5 õppematerjali

Armastus kolme apelsini vastu-
11
doc

“Armastus kolme apelsini vastu “

Kuningas, Prints ja Smeraldina leiavad paleesse joudes troonilt tohutu suure roti, kes muutub Celio voluvae abil taas printsess Ninettaks. Leandro, Clarice ja Smeraldina reetlikus on paljastatud, kuid Fata Morgana abiga onnestub neil pogeneda. Prints ja Ninetta on taas onnelikult koos ja koik kohalviibijad on roomsad. Lavakujundus oli minimaalne ja asju laval vahe. Fiktsioonaalse ruumi kujutamine jai pohiliselt 6 teleekraani ja valguse kanda. Ekraanidele ilmusid pildid kuumast paikesest ja korbeliivast voi hoopis merelainetest, vastavalt sellele, mis keskkonnaga oli parajasti tegemist. Olulist rolli mangisid ka universaalse funktsiooniga kohverkastid, mille toimetasid lavale ja avasid vaatajate ees *lavatoolised*. Teises vaatuses oli lavale toodud ka papist voi plastist hobepaberiga kaetud puu, millel rippusid vatist apelsinid. Ooperi tegi minu arust eriliseks see, et see oli nii fantaasiarohke, vaatemanguline,

Muusika → Muusika
37 allalaadimist
Füüsika eksam
11
doc

Füüsika eksam

kihid. Paikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni, mille jargi on kindlaks tehtud, et Paikese atmosfaar koosneb pohiliselt vesinikust ja heeliumist. Uldse on avastatud Paikesel ule 70 keemilise elemendi olemasolu. Paikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sugavamal touseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Maa ruhma planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Paikesest). Nende mootmed, massid ja tihedused on vorreldavad. Samuti iseloomustab neid vaike kaaslaste arv ja aeglane poorlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Paikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mootmed, aga vaike tihedus. Hiidplaneedid poorlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk vaikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti valja venitatud

Füüsika → Füüsika
394 allalaadimist
FÜÜSIKA KONSPEKT
14
docx

FÜÜSIKA KONSPEKT

? Kuni jatkub kutust termotuumareaktsioonideks, on need joud tasakaalus. ? Kutuse loppedes taht tombub kokku kollapseerub. ? Edasine soltub tahe massist: ? Paikese massiga tahed paisuvad, muutuvad punaseks hiiuks, heidavad valiskihi eemale ja jarele jaab tahe tuum valge kaabus. ? Paikese massist kuni 2 korda suurema massiga tahed muutuvad punaseks ulihiiuks, siis varisevad kiiresti kokku ja plahvatavad: heidavad kesta eemale. Jarele jaab tuum: neutrontaht. ? Paikesest rohkem kui 2 korda suurema massiga tombuvad kokku mustaks auguks. Supernoovad on tahed, mille plahvatamisel vabaneb tohutu energia, heleduse maksimum uletab Paikese oma miljard korda.

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
Lambakarjus ja aeg
9
pdf

Lambakarjus ja aeg

ja kóikvóimsat isandat. Aeg ei nóudnud inimeste1tpa1ju - i.iksnesendaga teed kaima kutsus ta neid ning e1asnende sammude rutust. Kord, uhel sombusel sugispaeval, kui karjus keetis oma onnis parasjagu tee tarvis vett, tuli Vooras. Karjus ei olnud tem a tulekut marganud ja nuud Vooraslihtsalt seisissealtema ees,luitunud holmad voo vahel ja lAM8AKARJUS JA AEG laup paikesest must. Voora pihkudes olid kogu maailma aastad, kuud, ood ja paevad. "Hea karjus, anna vasinud randurile juua, sest ma olen kaugelt tulnud ja veetilkagi pole mu huuled tundnud juba palju paevi. Anna mulle juua." "Juua pead sa saama, hea teekaija." Ja karjus ulatas Voorale kruusi aurava teega. Ta ei tundnud seda meest. Kui too oli joonud, kusis lamba- karjus: "Mu isand, sa oled vist kaugemalt mehi, su nagu pole siitkandi inimese oma."

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

kes vangub jalgadel ning teeb valusaid vigu, kuna tal puudub oskus nii suurt vabadust hallata, hoiatab Linda Pearson (2009) oma raamatus "Distsipliini võluvägi. Kuidas kasvatada rõõmsaid, terveid ja viisakaid lapsi". Vabakslaskmine Vanemate soovid ja lapse enda kutsumus võivad mõnikord sattuda teravasse konflikti. Argo Moor (2000) arutleb: Üks isa või ema võib olla veendunud, et tema kallist paikesest peab ilmtingimata saama klaverikunstnik. See ema või isa paneb lapse siis muusikakooli, kus vaene hing piinleb do-re-mi-dega ja unistab ragulkast või muust säärasest. Vanem võib rahulolu tunda, kui paikene oskab klaveril mõne lihtsa laulu maha klimberdada, aga see pole rõõm, kui laps ise sellest siirast rõõmu ei tunne. Aga ehk on selle lapse kutsumuseks hoopis kraavikaevamine? Äkki talle lihtsalt meeldib füüsiline töö? Ilmselt satub säärane laps varem

Pedagoogika → Sotsiaalpedagoogika teooria ja...
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun