tööl ja ta tõi meile meie toidud ja joogid kenasti lauda ning me nautisime oma rikkalikku järgmist hommikusööki. See kellega me reisisime oli rootslane, mina muidugi millesti eriti aru ei saanud aga minu tuttav tõlkis mulle kui ta midagi olulist rääkis. Muidugi oskas see rootslane natuke ka ingise keelt millest ma sain aru. Kui me olime söömise lõpetanud tänasime kenasti müüat ja jätkasime oma sõitu. Me käisime väga kaugetes paikates ja sõitsime pea terve päeva ringi kuni me jõudsime tagasi koju. Me käisime kõige rohkem haaplasus ringi ja seal oli väga palju huvitavat ja palju vaatamisväärsusi. Me külastasime haapsalu raudtee muusiomi kus oli palju erinevaid ronge eri suuruses ja mõõdus. Tahtsime ka majja sisse minna kuid kahjuks oli tol päeval raudteemuusiom siseselt suletud kuid väljas saime ikka uudistada. Me vaatasime kõiki ronge ja lugesime ka infotahvlit. Tegime ka kõikjal palju pilte
Sakala; 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Vanem kõrge ühiskondlik positsioon,teistest rikkam isik, kihelkonna/maakonna vanem. Malev oli rajatud väeüksuseks maakonnas, ratsa- ja jalamehed. 9. Muinaseestlaste usund (31-35) : Vägi - Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge. Ka teatud objektides, paikates ja taevas (äikese ajal), võis olla ka sõnades, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida (nim. tarkadeks või nõidadeks). Väe tõttu peeti osasid kive jne pühadeks. Enim väge oli peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. Animism elusa ja eluta looduse hingestamine. Uku Eestlaste muinasaja jumal
Näiteks nimetatakse kroonikas mitmel korral ühe tähtsama sakslaste vanema Lembitu küla. *Malev- põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnen nii ratsa- kui jalameestest. 9. Muinaseestlaste usund Lk.31-35 (vägi, animism, Uku, Tõnn, Tarapita, hing, hiis, maagia, nõidumine) *Vägi- Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikates ja taevas. Väge võis olla ka sõnedes, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseis inimesi, kes sõnade väge kasutasid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Mõndasid kive, allikaid ja puid hakati, arvates nende väge olemasolu, pühaks pidama. Loomadel ja inimestel oli enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd.