valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust.
Aga Veronikal polnud mingit tahet suhet uuesti üles soojendada. Lähenes vana-aastaõhtu. Pidu toimus Klara juures. Kohale tulid Kalev ja Veronika. Õhtul tuli külla ka metsaülem Hardi, ainult esialgu oli ta näärivana rollis. Hiljem tuli ta metsaülem Hardi kujul peole. Peol kutsus ta kõiki enda juurde, peolised olid nõus. Raamat lõppes Tuudami talus nurgakivi panekuga. Kõik tähtsamad tegelased raamatust olid kohal, ka Joonatan. Kõik said nurgakivi paikapanekust osa. Tegelased Seda ei juhtu just tihti, et samade sõnadega saab iseloomustada kahte tegelast korraga, veel harvem kahte peategelast. Kuid Klara ja Veronika olidki iseloomult ühesugused, ainult mõni iseloomujoon oli ühel pisut tugevam kui teisel. Mõlema puhul oli tegu ka vanatüdrukuga. Üks erinevustest oli see, et Klaral oli poeg. Mõlemaid naisi sidus armulugu Joonataniga ning mõlema puhul lõppes see
valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust.
annaabi.ee 
