Submukoosa moodustab rida pikisuunalisi kurde; söögitoru pärisnäärmed, mukoossed tubuloalveolaarsed näärmed, nende juhad avanevad limaskesta pinnale Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca) - maopõhi (fundus ventriculi) ja maokeha (corpus ventriculi) on ühesuguse histoloogilise ehitusega - mao lukutiosa (pars pylorica) Mao limaskesta ehitus Limaskest moodustab kumeraid välju (areae gastricae) tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi (foveolae gastricae). Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed - kardia-, päris- ja püloorusenäärmed Pärisnäärmed paiknevad mao funduse ja korpuse piirkonnas Kardia- ja püloorusenäärmed toodavad mukoidset sekreeti Mao pea- ja parietaalrakud · Pearakud toodavad seedeensüümi - pepsiini
Sisaldab hulgaliselt pikisuunas kulgevaid veresooni ja närve Vaba välispinnaga kohtades (kõhuosas) on välimiseks kestaks serooskest, mille moodustab mesoteeliga kaetud sidekude MAGU Koduloomadel on ühekambriline magu v.a mäletsejalised, kelle magu on mitmekambriline Histoloogiliselt eristatakse ühekambrilises maos läviseosa, maopõhja ja lukutiosa Mao limaskest moodustab volte Mao näärmete grupiviisilisest paigutumisest tingituna eristatakse limaskestas kumeraid välju ja maolohukesi Limaskesta katab näärmeline ühekihiline prismaatiline epiteel ja rakkude apikaalne osa sisaldab lima Lihttubulaarsed maonäärmed avanevad maolohukestesse ja neis eristatakse kitsust, kaelaosa ja põhjaosa Näärmetes eristatakse viit tüüpi rakke: Vähediferentseerunud kaelarakke Mukotsüüte, mis produtseerivad lima
Ühest vastust siin ei ole. Kuigi mõningate äsja lõppenud suuruuringute kohaselt polnud siiski statistiliselt olulisi erinevusi intensiivselt kalatoite pruukinud kodanike ja kalatoite tagasihoidlikult tarvitanud indiviidide vahel südame- ja veresoonkonna haiguste puhul. Nüüd mõni sõna ka toidus leiduvatest transrasvhapetest. Transrasvhapped tekivad vedelate taimeõlide ja piimarasvade osalisel hüdrogeenimisel. Nimetus transrasvhapped tuleneb rasvhappe süsiknikuahela paigutumisest kaksiksideme tasemel transasendisse. Transrasvhapetest on meie toidus enim elaidiinhapet, mis on oleiinhappe transvorm. Bioloogiliselt toimelt peetakse transrasvhappeid lähedasteks küllastatud rasvhapetele. On töid, milles leitakse, et suur transrasvhapete hulk tõstab LDL kolesterooli taset ja vähesel määral langetab HDL kolesterooli taset, luues sellega soodsad tingimused ateroskleroosi kujunemiseks. Tuleks vältida suurte transrasvhapete hulkade tarbimist, s.t. piirata eeskätt
Toidukämbu liikumisele söögitorus aitab kaasa ka viimase peristaltika. Mao limaskest suudab ennast normaalselt kaitsta oma eritiste lõhustava toime vastu. Limaskest kaitseb end ka üle millimeetri paksuse pidevalt uueneva limakihi abil. Limaskest kaitseb ka mehhaaniliselt : soodustab toidu liikumist, väldib hõõrdumist ja koetraumasid. Toidus leiduvad kiu- ja teised karedad ained kattuvad kiiresti limaga. Limaskest moodustab kumeraid välju tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi. Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas – toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2
annaabi.ee 
