kas vundamendile toetuv konstruktsioon talub sellist paigutist. Juhul kui passiivsurve mobiliseerimiseks vajalik paigutis on liialt suur, tuleb vähendada Rp;d suurust nii, et paigutis jääks lubatud piiresse. Horisontaalse nihkumise puhul on passiivsurve täielikuks mobiliseerimiseks vajalik paigutis vp tihedas pinnases 3 kuni 6 protsenti ja kohevas pinnases 5 kuni 10 protsenti vundamendi kõrgusest. Tegelikult mobiliseeritava passiivsurve (protsendina maksimaalsest) sõltuvus normaliseeritud paigutisest (tegeliku paigutise v ja passiivsurve täielikuks mobiliseerimiseks vajaliku paigutise suhe) on toodud joonisel 4.16. Lihkevastupanu arvutusväärtus liivpinnasel (dreenitud tingimused) ′ Rd = Vd tan δ k γ R ; h 100 ( 4.8)
Dünamomeetri asendit on võimalik kruviseadme abil muuta. Seina tagune täidetakse pinnasega, näiteks kuiva liivaga. Täitmise ajal tuleb sein hoida liikumatuna, muutes kruvi abil dünamomeetri asendit. Tähistame selleks vajaliku jõu P0, mida nimetatakse paigalseisusurvejõuks. Seejärel keerame aegamööda dünamomeetrit tagasi, lubades seinal pöörduda pinnasest eemale. Fikseerides nii dünamomeetri kui mõõtkella näidud, saame koostada graafiku jõu sõltuvuse kohta paigutisest (joonis 10.2). Paigutise tekkides kinnihoidmiseks vajalik jõud väheneb. Pärast seda, kui sein saavutab teatud paigutise, jõu vähenemine lakkab ja saavutab püsiva miinimumväärtuse P a, mida nimetatakse pinnase aktiivsurvejõuks. Jälgides pinnaseterade liikumist seina taga, kui jõud on saavutanud minväärtuse, saab täheldada, et see toimub ainult teatavas osas, mis jääb seina ja joone 4 vahele. Osakeste liikumine on võimalik ainult seal, kus pinnase nihketugevus on ammendatud
meetodi, mille puhul võetakse arvesse lisaks momentide tasakaalu pinnasest eemale. Fikseerides nii dünamomeetri kui mõõtkella näidud, seina või mõjuvad horisontaal- ja vertikaalsuunas. tingimusele vertikaaljõudude tasakaalu ja üldjuhul ka lõikude vahel saame koostada graafiku jõu sõltuvuse kohta paigutisest (joonis 6.2). 6.4.7 Graafilised võtted aktiivsurve määramiseks Maapind ei ole tekkivaid vertikaal- ja horisontaaljõude (joon5.12). Varuteguriks on Paigutise tekkides kinnihoidmiseks vajalik jõud väheneb. Pärast seda, kui alati tasapind, vaid võib olla keerukama kujuga murtud joontest koosnev
Dünamomeetri asendit on võimalik kruviseadme abil muuta. Seina tagune täidetakse pinnasega, näiteks kuiva liivaga. Täitmise ajal tuleb sein hoida liikumatuna, muutes kruvi abil dünamomeetri asendit. Tähistame selleks vajaliku jõu P0, mida nimetatakse paigalseisusurvejõuks. Seejärel keerame aegamööda dünamomeetrit tagasi, lubades seinal pöörduda pinnasest eemale. Fikseerides nii dünamomeetri kui mõõtkella näidud, saame koostada graafiku jõu sõltuvuse kohta paigutisest (joonis 10.2). Surve seinale Paigalseisusurve Passiivsurve Aktiivsurve - 0 ,0 0 ,0 1 + S e in a s u h te lin e p a ig u tis
annaabi.ee 
