Inimest motiveerib ikka palk ja preemia. Need on peamised näitajad, mida inimesed arvestavad tavaliselt esimesena, kui tööle kandideerivad. Tänapäeval on raha tähtsus väga üles paisutatud ning enamasti ongi just raha peamine motivaator. Mõned inimesed taluvad igasuguseid ebainimlikke käitumisi ülemuse poolt või kõlbmatuid tingimusi ainult raha nimel. Kui ettevõttes ka preemiat pakutakse, innustab see ka töötajaid rohkem pingutama. Niisiis paigutataksegi raha tavaliselt esikohale. Sõbralik kollektiiv on ka väga tähtis. Töötajal on kohe meeldiv töötada, kui ta teab ja tunneb, et teised kolleegid teda toetavad ja kiidavad. Mõnikord aitavad lahedada mõnda probleemi, ilma et sellest mingi suuremat sorti probleem ülemustega tekkiks. Kui kolleegid on vastutulelikud ja sõbralikud ja seda oled ka ise, siis on see kindlasti hea motivaator mõnusa töö sujumiseks. See aitab säilitada hea tuju ka olukordades, kus teised probleemid ka peale
Loetelude tegemiseks on olemas ka nupud Numbering ja Bullets nupuribal, samuti saab kasutada hiire paremklõpsu all olevat vastavat käsku. Teksti paigutamine mitmesse veergu Teksti mitmesse veergu paigutamiseks tuleb kõigepealt tekst, mida Te soovite mitmesse veergu saada, märgistada. Seejärel klõpsutage nupul Columns ning määrake ära, mitmesse veergu Te soovite seda teksti saada (nii mitmenda veeru peal vasakult lugedes klõpsutagegi). Selle tulemusel paigutataksegi tekst mitmesse veergu. Kui soovite täpsemalt määrata, kuidas teksti veergudesse panna, siis käsu Columns abil menüüst Format saate seda teha. Tekst pannakse veergudesse järgmiste põhimõtete järgi: Tekst voolab esimeses veerus lehekülje lõpuni, seejärel voolab teises veerus jne. Kui teksti on vähe, siis võib seda näiteks jätkuda ainult esimesse veergu. Veeru katkestamiseks enne lehekülje lõpp saab lisada veerukatkestuse menüüst Insert->Break->Column Break
On tekstide korpus, mida lugedes saame sellest teada: rahvaluuletekstid 19.saj II poolest. Sealt on pärit põhimotiivid, mida kasutatakse, kui sellest teemast räägitakse. Motiivid: talupoja peksmine, mõisa ülekohus, tahe/iha mõisast ära pääseda, seal räägitakse orjaaja hirmudest, pilgatakse ja kritiseeritakse mõisa käsilasi. Külamees põllul, kolmainsus: ühel tasandil on hobune, ader ja kündja. Inimene paigutataksegi loomaga ühele tasandile. Muidugi osutatakse orjanduslikule korrale läbi mõisniku-talupoja suhte. Rahvaluulesüžeesid kasutatakse teistesse tekstidesse asetatud ennemuistsete lugudena. Siis on see paljuski folkloorset päritolu, omamoodi fantastiline lugu, nt J. Liivi „Vari”: kui talumehed valvavad öösel hobuseid, üks neist räägib orjakivi loo. Seda lugu on ka 20.saj ümber jutustatud. Metafoor seisneb selles, et mõisniku süda on kõvem kui kivi, kuid kivi
annaabi.ee 
