kasvukoha (maastikutüübi) pindala : pm2 Seda võimalik ka mõõta. Vahemaa erinevate paigaste vahel ei oma tähtsust (NB! See väga oluline saarte biogegraafia teoorias). ühest paigast teise on erand, mitte reegel. Erinevatel liikidel liikumiskiirus, _ Muude kasvukohtade pindala on (1-p)m2
territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid. 7. Maastikuseire Eestis. Seire liigid, eesmärgid ja muutuste trendid. Maastiku seire jaguneb kolmeks allprojektiks: 1. Maastike kaugseire (1996) Eesmärk on kaardistada seirealad looduskaitsealadel ja nende naabruses. 6 seireala: Alam-Pedja, Soomaa, Lahemaa, Saarjärve, Karula ja Vilsandi seireala. 2. Rannikumaastike seire (1996) 26 seireala. Iga seireala kohta koostatakse maastiku (paigaste) kaart, paigaste sisene liigestatus esitatakse taimkatte tüüpide leviku järgi, iseloomulikust kohast koostatakse maastikuprofiil. Koostatakse profiilil kasvavate soontaimede, sambla- ja samblike nimistud, 17 näitajast koosnev andmestik kaitseväärtuste, ohustatuse ja muutuste kohta. Illustreeritakse fotodega, mille asukoht antakse kaardil. Rannikumaastik jaguneb kiiresti muutuvaks nüüdisrannaks ja vanade rannamoodustistega rannikualaks, mis muutub aeglasemini. 3
o. regionaalsel tasemel (maastikulisest rajoonist alates) nim. rajoneerimiseks, aga madalamatel tasemetel (topoloogilisel tasemel) kui maastiku morfoloogiat. Tüpoloogiline On klassifikatsioon tavalises mõttes, kus ühte gruppi ühendatakse mingisuguste tunnuste poolest sarnased üksused. Erinevatasemelised geokompleksid klassifitseeritakse eraldi. Nii koostatakse eraldi paikade, paigaste ja paigastike klassifikatsioone. kasutatakse maastikulisest rajoonist madalamatel astmetel. · Rajoneerimise üksused kui territoriaalsed üksused, mis on oma olemuselt individuaalsed üksused, s.t. kordumatud · Tüpoloogilised üksused kui konkreetsete ühetaoliste üksuste ühendused, nende liigid, klassid ja tüübid Eesti regionaalsed ja tüpoloogilised maastikuüksused: Maastikuprovints MadalEesti 60%
annaabi.ee 
