avaldub kujul E = q / 0 S, kus q on ühe plaadi laeng ja S - selle pindala. Väljatugevus kirjeldab välja jõu kaudu, potentsiaal ja pinge aga töö kaudu, mida vastav jõud võib ära teha, seejuures sõltumatult töö tegemise viisist (trajektoori kujust). Välja, milles tehtud töö ei sõltu trajektoori (liikumistee) kujust, nimetatakse potentsiaalseks väljaks. Gravitatsiooniväli ja elektro- staatiline (paigalseisvatest laetud kehadest põhjustatud) väli on potentsiaalsed. Punktlaengu q potentsiaalne energia homogeenses elektriväljas tugevusega E on esitatav kujul Ep = q E d, kus d on punktlaengu kaugus energia nulltasemest. Homogeenses gravitatsiooniväljas (raskusväljas) vastab sellele punktmassi m potentsiaalse energia valem Ep = m g h. Ühe punktlaengu q potentsiaalne energia teise punktlaengu Q (mittehomogeenses) elektriväljas tuge-
avaldub kujul E = q / 0 S, kus q on ühe plaadi laeng ja S - selle pindala. Väljatugevus kirjeldab välja jõu kaudu, potentsiaal ja pinge aga töö kaudu, mida vastav jõud võib ära teha, seejuures sõltumatult töö tegemise viisist (trajektoori kujust). Välja, milles tehtud töö ei sõltu trajektoori (liikumistee) kujust, nimetatakse potentsiaalseks väljaks. Gravitatsiooniväli ja elektro- staatiline (paigalseisvatest laetud kehadest põhjustatud) väli on potentsiaalsed. Punktlaengu q potentsiaalne energia homogeenses elektriväljas tugevusega E on esitatav kujul Ep = q E d, kus d on punktlaengu kaugus energia nulltasemest. Homogeenses gravitatsiooniväljas (raskusväljas) vastab sellele punktmassi m potentsiaalse energia valem Ep = m g h. Ühe punktlaengu q potentsiaalne energia teise punktlaengu Q (mittehomogeenses) elektriväljas tuge-
avaldub kujul E = q / 0 S, kus q on ühe plaadi laeng ja S - selle pindala. Väljatugevus kirjeldab välja jõu kaudu, potentsiaal ja pinge aga töö kaudu, mida vastav jõud võib ära teha, seejuures sõltumatult töö tegemise viisist (trajektoori kujust). Välja, milles tehtud töö ei sõltu trajektoori (liikumistee) kujust, nimetatakse potentsiaalseks väljaks. Gravitatsiooniväli ja elektro- staatiline (paigalseisvatest laetud kehadest põhjustatud) väli on potentsiaalsed. Punktlaengu q potentsiaalne energia homogeenses elektriväljas tugevusega E on esitatav kujul Ep = q E d, kus d on punktlaengu kaugus energia nulltasemest. Homogeenses gravitatsiooniväljas (raskusväljas) vastab sellele punktmassi m potentsiaalse energia valem Ep = m g h. Ühe punktlaengu q potentsiaalne energia teise punktlaengu Q (mittehomogeenses) elektriväljas tuge-
kosmoselaeval Y on möödunud 33 aastat. Kosmoselaev X läbib 3,1199041 * 1017 m vahemaa ruumis ainult 0,0381 päevaga ehk ligikaudu 1 tunniga ( see on kosmoselaeva X omaaeg ), kuid kosmoselaeval Y on möödunud 33 aastat ( see on kosmoselaeva Y omaaeg ). Teekonna aeg ühest ruumipunktist teise jõudmiseks on kosmoselaevale X veelgi lühenenud. Valemis 53 näitab seda, et mitu korda käivad liikuvad kellad aeglasemalt paigalseisvatest kelladest. Viimasest seosest ongi näha seda, et mida väiksem on d väärtus, seda palju suurem peab olema väärtus. Näiteks kui d on ,,lõpmata väike" ( d 0, d 0 ), siis peab olema ,,lõpmata suur". Sellisel juhul on kosmoselaeva X suhtes kosmoselaeva Y aeg lõpmata kiirenenud. Kosmoselaeva Y suhtes on kosmoselaeva X aeg lõpmata aeglenenud. See tähendab ka seda, et 3,1199041 * 1017 m vahemaad ruumis ( kahe ruumipunkti vahelise kauguse ) läbib kosmoselaev X lõpmata väikese ajaga (
kosmoselaeval Y on möödunud 33 aastat. Kosmoselaev X läbib 3,1199041 * 1017 m vahemaa ruumis ainult 0,0381 päevaga ehk ligikaudu 1 tunniga ( see on kosmoselaeva X omaaeg ), kuid kosmoselaeval Y on möödunud 33 aastat ( see on kosmoselaeva Y omaaeg ). Teekonna aeg ühest ruumipunktist teise jõudmiseks on kosmoselaevale X veelgi lühenenud. Valemis 41 näitab seda, et mitu korda käivad liikuvad kellad aeglasemalt paigalseisvatest kelladest. Viimasest seosest ongi näha seda, et mida väiksem on d väärtus, seda palju suurem peab olema väärtus. Näiteks kui d on ,,lõpmata väike" ( d 0, d 0 ), siis peab olema ,,lõpmata suur". Sellisel juhul on kosmoselaeva X suhtes kosmoselaeva Y aeg lõpmata kiirenenud. Kosmoselaeva Y suhtes on kosmoselaeva X aeg lõpmata aeglenenud. See tähendab ka seda, et 3,1199041 * 1017 m vahemaad ruumis ( kahe ruumipunkti vahelise kauguse ) läbib kosmoselaev X lõpmata väikese ajaga (
Kui aga kosmoselaeval X on möödunud ainult 0,0380895 päeva, siis kosmoselaeval Y on möödunud 33 aastat. Kosmoselaev X läbib 3,1199041 * 1017 m vahemaa ruumis ainult 0,0381 päevaga ehk ligikaudu 1 tunniga ( see on kosmoselaeva X omaaeg ), kuid kosmoselaeval Y on möödunud 33 aastat ( see on kosmoselaeva Y omaaeg ). Teekonna aeg ühest ruumipunktist teise jõudmiseks on kosmoselaevale X veelgi lühenenud. Valemis näitab ε seda, et mitu korda käivad liikuvad kellad aeglasemalt paigalseisvatest kelladest. Viimasest seosest ongi näha seda, et mida väiksem on d väärtus, seda palju suurem peab olema ε väärtus. Näiteks kui d on „lõpmata väike“ ( d → 0, d ≠ 0 ), siis ε peab olema „lõpmata suur“. Sellisel juhul on kosmoselaeva X suhtes kosmoselaeva Y aeg lõpmata kiirenenud. Kosmoselaeva Y suhtes on kosmoselaeva X aeg lõpmata aeglenenud. See tähendab ka seda, et 3,1199041 * 1017 m vahemaad
annaabi.ee 
