13. Induktsioonvool - on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. 14. Vahelduvvool vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub 15. Elektrivoolu toimed on elektrivooluga kaasnevad nähtused. 16. Elektromagnet on raudsüdamikuga pool. 17. Elektromagnetiline induktsioon - nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel. 18. Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalolevate laetud kehade ajas muutumatut vastastikmõju. 19. Ioon - on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. 20. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmes ületab lubatud väärtuse. 21. Kaitsemaandus - .......................................................................................................................... 22
poole. Franklini ettepanekul paigutati 1750.aastal Philadephia linnas ühe kõrge torni tippu välgu oüüdmiseks pikk teravikuga raudvarras. Viimane oli traadi abil ühendatud maaga. Välk lõigi raudvardasse, Franklin aga saavutas ülemaailmse kuulsuse piksevarda leiutajana. Muuseas, piksevarras päästis hiljem kaa hävingust tema oma maja. Franklin arendas edasi Dufay elektriteooriat ning pani oma töödega aluse elektrostaatikale. Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalolevate laetud kehade ajas muutumatut vastastikumõju. Franklini teooria järgi on mõlemat liiki elektrilaengud üheainsa elektriliigi ülejääk või puudujääk. "Kehad, mida hõõrutakse, tõmbavad hõõrumise hetkel enda poole elektrituld. Nad võtavad seda hõõruvalt kehalt. Samas on need kehad nõus saadud tuld ära andma igale teisele kehale, millel seda vähem on. Kehad millel on elektrituld normaalse olukorraga liiast, on positiivselt laetud
Jôud on keha kiirenduse ehk kiiruse muutumise pôhjustaja. 30. Jôud on üks njuuton (1N), kui see annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s2. 1N = 1kg . 1m/s2 31. Jôud on vektoriaalne suurus, s. t., et peale arvulise väärtuse on tähtis ka tema suund. 32. Jôud on füüsikaline suurus, sest tal on oma môôtühik (N) ja tähis (F), teda väljendatakse arvudega ning teda saab môôta (dünamomeetriga). 33. Jôude liigitatakse : 1) Elektromagnetilised - paigalolevate ja liikuvate laengute vahel (P;F h) 2) Gravitatsioonilisteks - (raskusjôud) massist tingitud jôud 3) Nôrga vastasmôju jôud - neutronite vahel 34.(35.) Elastsusjôud tekib kehades nende deformeerimisel (painutamine, väänamine, nihe, venitus, surve) ja püüab taastada kehade esialgset kuju ning ruumala. 36.(40.) Hooke'i seadus : 1) Elastsetel deformatsioonidel on kehas tekkiv elastsusjôud vôrdeline keha pikkuse muutusega. Fe _k
41. Ei tohi lubada seista ega liikuda tõstuki ülestõstetud osade all sõltumata sellest kas tõstuk on koormaga või mitte. Tõstukijuht peab tagama, et keegi ei seisaks ülestõstetud kahvlite all ega roniks nendel. 42. Inimeste transportimine tõstuki kahvlitel või kerel on rangelt keelatud, kui tõstukile pole paigaldatud selleks otstarbeks sobivat varustust. 43. Tõstukijuht peab jälgima tähelepanelikult kogu tööala, sealhulgas inimeste ja paigalolevate või liikuvate objektide olemasolu lähiümbruses. Esikohal on inimeste turvalisus. 44. Juht peab kasutama tõstukit ainult selleks ettenähtud otstarbel arvestades tõstuki funktsioone, lisaseadmeid ja muud varustust. 45. Tõstukiga sõites ei tohi hoida jalga piduripedaalil. Pärast pidurdamist tuleb piduripedaal vabastada, võimaldades sellel minna tagasi algasendisse, et kindlustada pidurisilindri korralik täitumine õliga. 46
tõstuk on koormaga või mitte. Tõstukijuht peab tagama, et keegi ei seisaks ülestõstetud kahvlite all ega roniks nendel. 42. Inimeste transportimine tõstuki kahvlitel või kerel on rangelt keelatud, kui tõstukile pole paigaldatud selleks otstarbeks sobivat varustust. 46 43. Tõstukijuht peab jälgima tähelepanelikult kogu tööala, sealhulgas inimeste ja paigalolevate või liikuvate objektide olemasolu lähiümbruses. Esikohal on inimeste turvalisus. 44. Juht peab kasutama tõstukit ainult selleks ettenähtud otstarbel arvestades tõstuki funktsioone, lisaseadmeid ja muud varustust. 45. Tõstukiga sõites ei tohi hoida jalga piduripedaalil. Pärast pidurdamist tuleb piduripedaal vabastada, võimaldades sellel minna tagasi algasendisse, et kindlustada pidurisilindri korralik täitumine õliga. 46