Kui keha mõjub 2+ jõudu siis liidetakse need jõud järgemööda. 6) Newtoni I seadus: Kui kehale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud tasakaalustuvad siis keha kas püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 7) Mis on inerts? – Inerts on keha omadus säilitada paigalolek või kiirus. 8) Miks nimetatakse Newtoni I seadust inertsiseaduseks? – Sest keha püüab säilitada kiirust või paigalolekut. 9) Kiirendus millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=f/m Kiirenduse suuna määrab ära jõu suund.
I. Newtoni sõnastatult: Kui kehale mõjuvate jõudude summa on null, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Newtoni esimene seadus on teise seaduse erijuht, kui F(res)=0, siis ma=0 ja siit a=0 ehk kui resultantjõud on võrdne nulliga, siis keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, sest sellele vastab olukord, kui kiirendus on null. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust või paigalolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Inertsi nähtus tuleneb sellest, et vastastikmõju edasikandumine võtab teatud aja ja seda iseloomustab keha mass. Newtoni esimene seadus kannab ka inertsiseaduse nime. Newtoni II seadus- Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: F=ma Newtoni III seadus- Kehade mõju teineteisele on alati vastastikune. Vastavalt Newtoni teisele
aeg t; ? pikkus l; ? rohk p; ? ruumala V ; ? energia E; ? temperatuur T. Vektoriaalne suurus omab suurust ja suunda. Kolmemootmelises ruumis on esitatav kolme arvuga (+ mootuhik). ? kiirus v; ? kiirendus a; ? joud F. Kui vordlemisele kuuluvaid objekte on palju, valitakse valja uks eriline objekt etalon. MEHAANIKA Mehaanika on fuusika osa, mis kasitleb kehade liikumist ja paigalseisu mitmesuguste joudude mojul. Inerts on keha omadus sailitada oma liikumist voi paigalolekut. Newtoni I seadus Vastastikmoju puudumisel voi vastastikmojude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal voi liigub uhtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda tuntakse ka inertsiseaduse nime all. Newtoni II seadus Keha kiirendus on vordeline mojuva jouga ja poordvordeline massiga Newtoni III seadus Kahe keha vahel mojuvad joud on suuruselt vordsed, kuid vastassuunalised Impulsi jaavuse seadus- Suletud susteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasmojul jaav
I. Newtoni sõnastatult: Kui kehale mõjuvate jõudude summa on null, siis on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Newtoni esimene seadus on teise seaduse erijuht, kui F(res)=0, siis ma=0 ja siit a=0 ehk kui resultantjõud on võrdne nulliga, siis keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, sest sellele vastab olukord, kui kiirendus on null. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust või paigalolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Inertsi nähtus tuleneb sellest, et vastastikmõju edasikandumine võtab teatud aja ja seda iseloomustab keha mass. Newtoni esimene seadus kannab ka inertsiseaduse nime. Newtoni II seadus- Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: F=ma Newtoni III seadus- Kehade mõju teineteisele on alati vastastikune. Vastavalt Newtoni
KANJI SHOHO 5 57 268 128 卜文 ✄ だい ✂会意 ✁Koosneb ‘suurest inimesest’ 大 jaい一, mis n¨aitamas kohta, kus seis- takse. Pronkskiri 金文 kasutas 立 tegus˜onana, 位 nimis˜onana. 〔説文〕seletab kui とどまる paigalolekut , hilisemad t¨ahendused on tulnud kasutusest abitegus˜onana. 4 Ka 反閇・返陪, teatud sammud, mis tehakse enne teeleminekut tee˜onne tagamiseks. 61 議類 参考 ⇒ 建 ⇒拉 源 反対 ⇒位 ⇒廃
annaabi.ee 
