toetuvad gravitatsioonitugiseinad. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka Gravitatsiooniseinte püsivuse tagab omakaal, graafiliselt. mõnikord ka seinast välja ulatuvale osale toetuva 5. Leitakse püsivustegur (varutegur), kui pinnase kaal. Gravitatsiooniseinad jagunevad: lihkejoonega eraldatud massiivseteks (betoon-ja kiviseinad) pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest õhukesteks (raudbetoonseinad). tingitud momendi suhe seda osa 61. Kirjeldage joonistage pinnasesse nihutavatest jõududest tingitud momenti. kinnitatud tugiseinte tüüpe Suhteliselt õhukesed Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri teras-, raudbetoon või tugiseinad, mille püsivus suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan
koordinaadistikku, kus y telg on vertikaalne ja x telg horisontaalne). Tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et sin ja ka võivad olla negatiivsed. Joonisel 9.9 kujutatud nõlval on negatiivne lõikudel, mis asuvad lihketsentrist vasakul. Nendes lõikudes on miinusmärgiga ka jõud T. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur), kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu 6 cl. Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit.
poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi=Aijj. j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni=Picosi b) lihkepinna puutujasuunaline jõud Ti=Pisini. Sin ja ka võivad olla negatiivsed. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur) kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T. (Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R.
5. Leitakse plastsed deformatsioonid pinnases ja kaob lineaarne sõltuvus jõu ning valemiga püsivustegur (varutegur), kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest vajumi vahel, kui ka vundamendi kandevõime. Plastsete tsoonide tekkimisele vastav koormus on tähtis sellepärast, et tavalised vajumi qu = 0,5B 1 s N 1 + d f 1 sq N q1 , kus d -vundamendi süvis, B -
koordinaadid (eeldatud on sellist täisnurkset koordinaadistikku, kus y telg on vertikaalne ja x telg horisontaalne). Tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et sin ja ka võivad olla negatiivsed. Joonisel 9.9 kujutatud nõlval on negatiivne lõikudel, mis asuvad lihketsentrist vasakul. Nendes lõikudes on miinusmärgiga ka jõud T. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur), kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes. Paigalhoidvad jõud on hõõrdejõud Ntan ja nidususest põhjustatud vastupanu cl. Nihutavad jõud on T. Kõik need jõud on lihkejoone puutujasuunalised. Lihkejoone normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R
annaabi.ee 
