kogustes perspektiivitu, kasutatakse vahesoojuskandjat. Vahesoojuskandjaks on antifriisi vesilahus, mis võimaldab parema töökindluse võimalike elektrikatkestuste korral. (pilt soojustusest) Varpo Grupp OÜ on vahesoojuskandja torustike ehitamisel kasutanud erinevaid lahendusi ning jälginud nende soojakadu ja müra levikut. Oleme välja töötanud parima tehnoloogia kasutades PUR vahtu. Niiskuskindla vahu kasutamine annab parima soojuspidavuse ning väldib võimalikke liitekohtade paigaldusvigadest ja isolatsiooni niiskuskahjustusest tekkivaid probleeme. MIDA TULEB ARVESTADA Olemasolevad loomuliku ventilatsiooni kanalid võivad ollad kohati ebatihedad või ummistunud. Harva on ilmnenud ka ehituspraaki. Ventilatsiooni renoveerimisel tuleb alustada ventilatsiooni kanalite uuringuga. Sundventilatsiooni paigaldusel tuleb jälgida kasutatavaid seadmeid ja nende tehnilisi omadusi. Olulised osad on värskeõhu pealevool, kasutatavate seadmete (värskeõhuklapid, puhurid)
Joonis 40 Kardaanvõll 1., 3. ja 9. Kahvlid, 2. Määrdenippel, 4. Kardaani liikuv nuuttoru, 5. Kardaani nuutvõll, 6. Tihend, 7. Tolmukatte, 8. Kardaani toru võll. Võlliliigendid jagunevad täis- ja poolliigenditeks. Täisliigenditel (Joonis 40) on kindlad õõtsumisteljed, mis võimaldavad võlli kallet et 20... 25°. Poolliigendite õõtsumisteljed on kindla orientatsioonita ja nendega ühendatud võlli kalle on vaid mõni kraad. Nad korvavad raami kõverusest ja paigaldusvigadest tingitud vildakusi. Täisliigendid jagunevad asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks ja sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks. Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks. Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas).
Joonis 40:Kardaanvõll. 1., 3. ja 9. Kahvlid, 2. Määrdenippel, 4. Kardaani liikuv nuuttoru, 5. Kardaani nuutvõll, 6. Tihend, 7. Tolmukatte, 8. Kardaani toru võll. Võlliliigendid jagunevad täis- ja poolliigenditeks. Täisliigenditel (Joonis 40) on kindlad õõtsumisteljed, mis võimaldavad võlli kallet et 20... 25°. Poolliigendite õõtsumisteljed on kindla orientatsioonita ja nendega ühendatud võlli kalle on vaid mõni kraad. Nad korvavad raami kõverusest ja paigaldusvigadest tingitud vildakusi. Täisliigendid jagunevad asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks ja sünkroon- ehk püsikiirus- liigenditeks. 39 Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks. Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud.
annaabi.ee 
