Viimistletavad pinnad peavad olema jäigad, kuivad ja tolmuvabad. Viimistletavad ruumid peavad olema eelnevalt hästi ventileeritud, min temperatuur vähemalt +10°C töödele eelneva kahe nädala vältel. Kipsplaatide viimistlemiseks sobivad mitmed valmispahtlid ja kuivsegud. Kipsplaadi vuukide viimistlemiseks kasutatakse ainult spetsiaalset pabervuugilinti, mis kleebitakse vuukidele segu abil. 2. Kipsplaatide vuugid pahteldatakse ja teibitakse korraga. Vuuki kantakse pahtel. 3. Värskesse pahtlisse surutakse pabervuugilint G 93. Kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks kasutatakse ainult spetsiaalset pabervuugilinti. 4. Pahtlisse surutud teip kaetakse omakorda pahtliga ja tasandatakse ca 200mm laiuselt kummalegi poole vuuki. 5. Teibitakse ja pahteldatakse ka kõik nurkliited. 6. Välisnurkade kaitseks mehhaanilistest vigastustest kasutatakse tugevdusliistu või metalltugevdusega pabervuugilinti. 7. Pahteldatakse ka kõik kruvipead ning tasandatakse plaatide mehhaanilised vigastused.
pahteldamine ja kruntimine. Korralik ettevalmistus tagab, et viimistlusvärv nakkub hästi ning lõpptulemus saab ilus ja kauakestev. Uute kipsplaatpindade puhul alusta kruvipeadest ja vuukidest. Kruvipead peavad olema pinnast veidi seespool. Pahtelda kruvipead, tõmmates pahtlilabidaga pahtlit risti-rästi üle kruvipea. Edasi pahtelda üle vuugid, kasutades selleks spetsiaalset vuugipahtlit. Seejärel paigalda värskesse pahtlisse vuugilint. Vuugilint pahtelda üle õhukese pahtlikihiga. Lase pahtlil kuivada, tee vahelihv ja pahtelda veel kord üle ning vajadusel ka kolmas kord. Kindlasti ära kanna korraga peale ühte paksu kihti pahtlit, lootes, et nii saab kiiremini. Sellisel juhul näed lihvimisel suurt vaeva ning tulemuseks saad ebatasased vuugid. Lauspahteldamine on selline, kui pind on vaja kogu ulatuses pahteldada. Lauspahteldamiseks kasuta
Kuid kipsist ripplae ehituseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Ripplaena, mille funktsioon peaks olema varjata lakke paigaldatud kommunikatsioone, võimaldades neile vajadusel kergesti ligi pääseda, ei ole monoliitsena ehitatud kipsplaadist ripplagi just parim lahendus. Esiteks ei ole õige katta sellisel meetodil väga suuri pindu, kuna pole praktiliselt võimalik vältida materjalide hilisemast paisumisest või kokkutõmbumisest kipsplaatide liitekohtade pahtlisse ja värvikihti tekkivaid pragusid. Teiseks on lae taha pääsemiseks vaja lae sisse integreerida hooldeluugid, mis "risustavad" eesmärgiks olnud ühtlast pinda. Eriti ebaõnnestunud juhtudel on hooldeluugid kavandatud valedesse kohtadesse, ning võib tekkida vajadus neid hiljem juurde lisada. See loomulikult tähendab aja- ning rahakulu ning ebamugavust ruumide kasutajaile, rääkimata lae välisilme rikkumisest.
Pahteldatud pindu saab kergesti lihvida, kasutades liivapaberit koos lihvimisklotsiga. Tihti tuleb pahteldus teha kahekihiliselt, sest kuivamise käigus võivad tekkida praod. Sel juhul lihvige esimene pahtlikiht liivapaberiga. Vannitubades, kus õhuniiskus suuresti varieerub, kasutage spetsiaalset niiskuskindlat pahtlit ning pinnad töödelge värvivalmistaja juhendi järgi. Kruntimine on enne põhivärvidega värvimist väga oluline kuna kruntvärv imendub pahtlisse ja tekitab põhivärvi jaoks pinna heaks nakkuvuseks ning kruntvärv katab viimased peened kriimud . Samuti võib kruntvärv kätte näidata ka üksikud ebatasasused, mis pahteldamisel jäid veel töödeldavale pinnale. Lagede kruntimisel tuleb kõigepealt väikese rulliga või pintsliga värvida kõik laeääred umbes 10 cm ulatuses ja seejärel hakata värvima juba suure rulliga. Värvida tuleks esimene ehk kruntvärvi kiht pikki valgust ja värvi hajutamine teha akende
annaabi.ee 
