liimida. Parandustükid liimida niiskuskindla puiduliimiga B3. Kasutada pitskruve - liimitav pind peab olema surve all. Punnid nurgatappides peavad olema neljakandilised - ümarad punnid tulevad välja, kandiline punn ei tekita aknale sisse lüües pragusid. Punne ja aknaraame ei liimita, raamile annavad jäikuse täpsed tapid, punnid ja kitt. Kuni 5 mm praod võib pahteldada linaõlikitiga. NB! Kitti ei või kasutada pinnapealse pahtlina. Pilt 8. Parandusplomm PANE TÄHELE! Kasutada sama puiduliiki: männipuidust aken parandada männipuiduga. Võimalusel kasutada parandustükkide valmistamiseks samasuguse süü ja tihedusega puitu. Üldjuhul on aknad valmistatud tihedast puidust. Võimalusel kasutada vana puitu - see on kuivanud ja ei mängi nii, nagu uus puit. Parandustüki süü peab jooksma samas suunas parandatava detailiga. 3.2. Lihvimine Lihvi puitu pikisuunas. Kõige sobivamad on lihvpaberid nr. 60-80
Rootsi värv on üks odavamaid puidu värve Liimpahtel- turustatakse valmispastana. Kasutatakse sisetöödel kuivades ruumides Õlipahtel. Õlipahtel annab tugeva ja veekindla pinna. Seda kasutatakse põrandate pahteldamiseks,niiskete kohtade pahteldamiseks. Õlipahtli lihvimine on raskem kui liimpahtli lihvimine Sünteetilised pahtlid- sobivad väga erinevate materjalide silumiseks.Mõned neist pahtlitest riknevad, kui vesi selles külmub.Sünteetilise pahtlina on tuntud EPO-pahtel- kahanevad kuivamisel vähe, on väga tugevad,on raskesti lihvitavad Mineraalsete sideainetega pahtlid-tehakse enamasti kipsi baasil, sobivad kivi-, krohvi-ja betoonpindade tasandamiseks. Nad kahanevad kuivamisel vähe, seetõttu saab neid kasutada suurte ebatasasuste korral. Eestis on toodetud pahtelsegu „Sipa-pahtel“ Aknakitid jagunevad: ● Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist. Värnitsa kuivamise tulemusena õlikitt kõvastub. Aja
Punnlauad- ülemine pool alati paksem, kui alumine. Laudade sortimendi nimetused tulenevad kas tema saamis- või kasutusviisist. 3.Pahtlid ja kitid- ebatasasuste, lõhede, okste, oksaaukude täitmiseks. Pahteldatakse katva viimistluse alla minevad pinnad. Pahteldamine jaotub kohtpahteldamiseks ja lauspahteldamiseks. Kohtpahteldamisel täidetakse pahtliga väiksemad vead, lohud. Lauspahteldamisel kaetakse pahtliga terve pind ja lihvitakse. Vanemate tavade kohaselt kasutati pahtlina liimi ja tolmupuru segu, kuid praeguses ajas ei ole see pahtel ja on alla igasugust arvestust. Sügavaid auke täidetakse pahtliga õhukeste kihtide kaupa, lastes enne järgmise kihiga täitmist ära kuivada. Saadaval ühekomponentsed puidukitid purgis või tuubis ning kahekomponentsed, mis tuleb ise kokku segada. Läbipaistvate pindade pahteldamiseks kasutatakse sellakit ja vahapulki, mida sulatatakse jootekolviga ühtlaseks massiks. Pahtleid on võimalik toonida värvainete lisamisega.
Põrandate pahteldamiseks ta ei sobi, sest pahtel ei ole selleks piisavalt tugev. Liimpahtel on suhteliselt kergesti lihvitav. Õlipahtel. Õlipahtel annab tugeva ja veekindla pinna. Seda kasutatakse: põrandate pahteldamiseks, niiskete kohtade pahteldamiseks. Õlipahtli lihvimine on raskem kui liimpahtli lihvimine. Sünteetilised pahtlid. Need sobivad väga erinevate materjalide silumiseks. Mõned neist pahtlitest riknevad, kui vesi selles külmub. Sünteetilise pahtlina on tuntud EPO-pahtel. EPO-pahtlid: kahanevad kuivamisel vähe, on väga tugevad, on raskesti lihvitavad. Mineraalsete sideainetega pahtlid. Neid pahtleid tehakse enamasti kipsi baasil. Mineraalsete sideainetega pahtlid sobivad kivi-, krohvi- ja betoonpindade tasandamiseks. Nad kahanevad kuivamisel vähe, seetõttu saab neid kasutada suurte ebatasasuste korral. Eestis on toodetud pahtelsegu „Sipa-pahtel“.
annaabi.ee 
