sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus Palmse mõis Pahlenitele. Nende, kui ühe kõige põlisema baltisaksa aadlipere käes, püsis Palmse Eesti Vabariigi alguseni. Praegune Palmse härrastemaja valmis lõplikult 1730. aastaks. Kõrvalhooned, Ilumäele ehitati kabel, Oruveskile vesiveski. Peahoonetagust iluaeda hakati rajama 1738. aastal. 18. sajandi keskpaigaks oli Palmsest saanud juba tõeline barokkansambel, kus leidus ligi paarkümmend ehitist. 18. sajandi lõpul, kui
nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. Aastal, mil klooster vahetas Palmse Harjumaale jääva Nabala mõisa vastu. Alates 1676. aastast kuulus Palmse mõis Pahlenitele. Nende, kui ühe kõige põlisema baltisaksa aadlipere käes, püsis Palmse Eesti Vabariigi alguseni (1925). Tõenäoliselt püstitati esinduslik võlvitud soklikorruse ning hoone keskosas kõrge keskrisaliididiga härrastemaja Palmsesse vahetult pärast Pühjasõda. Praegune Palmse mõis valmis lõplikult 1730. aastaks. Hoonet ümbritses muruväljakute ja broderiikirjaliste
Olid levinud väikeste ruutudega aknad. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.8 Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis. Palmse mõis Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele. Praeguse härrastemaja ehitamist alustas Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema. Hoone taastas 1730.aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782-1785. Üks väheseid enamvähem terviklikult säilinud mõisa ansambleid Eestis.9 Üks mõisa suuremaid kõrvalhooneid oli viinavabrik. Mõisahoones on täna avatud muuseum.10 7 http://www.mois.ee/stiil/ 8 http://www
Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit-trepp ja ampiirstiilis peeglid, 4 rokokoolikku kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinev profileeritud laekarniis ja põrandalambriisid. Ornamentaalsed seinamaalingud pärinevad 18.saj. lõpust -19.saj. algusest. Ka härrastemaja on sisustatud tervikuna ja vastab selle ajastu mõisatele iseloomulikult unikaalsele interjöörile, andes hea ülevaate Palmse härrasrahva elustiilist. Kuigi praegune mööbel ei ole kuulunud algselt von der Pahlenitele, vaid on kokku ostetud Eesti erinevaist paigust, on mõned detailid siiski originaalsed. Igale ruumile on antud oma nimetus, kus ,,Hallis salongis" asub uhke Karjala kasest valmistatud biidermeiermööbel, ,,Sinises salongis" aga Emma-stiilis polstermööbel. Ülemise trepikoja trepibarjääril asuvad peahoone ehitaja Hans von der Pahleni monogramm ja maja ümberehituse lõppdaatum 1785. [14] Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist
annaabi.ee 
