mütoloogiatele. Ta kujutab inimkeha alati väga väärika, kummalise ja eemalviibivana, unenäolise, ebatõelise ning moonutatuna. Botticelli oli oma aja suurim joonistaja, tema hilisemad tööd on veidrad ja tagasivaatelised, sest ta põgenes minevikku, talumata Firenze rahutut elu ühiskondlike ja poliitiliste segaduste pöörises. Alessandro maalide tegelastel on suurepärane luustik eriti põskedel ja ninadel, pikkadel peentel kätel, randmetel, jalgadel ja pahkluudel ning kaunilt maniküüritud küüned; ilusad piirjooned nagu pingutatud traat. Tema ornamentikavaimustust: viimistletud materjalid, juuksed; vormi või värvi või mõlemat rõhutav rahvahulk. Ei tundnud huvi teadusliku perspektiivikasutuse vastu, selle asemel ühendas ta targalt vanad gooti dekoratiivsed stiilid uute, klassikaliste ja humanistlike ideaalidega. Sandro õppis ilmselt 1460. aastatel koos Filippo Lippiga. Umbes 1470. aastaks oli ta saavutanud
pööratud varvastega kõnnile (Liukkonen & Saarikoski 2008: 220-221). 7 Füsioloogilise lampjala sümptomid: · koormamata jalalabal on normaalne või isegi kõrge sisevõlv; · seistes ja kõndides langeb sisevõlv alla, kandluu pöördub väljapoole ja sisemine pahkluu on punnis; · jalalaba, pahkluu ja sääre väsimine ning valutamine; · jalavõlvil, pahkluudel ja säärtel esineb väsimust ja tundetust; · laps tallab jalatsid kiiresti viltu; · aeglane, raske kõnnak (Liukkonen & Saarikoski 2008: 220). Ohumärgiks on kindlasti ka see, kui laps ei kõnni meelsasti pikki maid ja palub sülle. Ei ole võimalik ennetada lampjalgsust põhjustavaid haigusi. Kuna aga enamus lampjalgsusest on tingitud välja arenemata jalavõlvidest, siis on väga oluline juba lapseeast alates valida sobivad jalanõud (Meitern 2007). Üheks lampjalgsuse tekke
ning neid on leitud maailma eri paigust, Nuubiast Peruuni. Mõned neist kõige tähelepanuväärsematest tätoveeritud inimestest on saanud kuulsaks mitte ainult oma tätoveeringute poolest, vaid ka nende avastamise erakordsete asjaolude tõttu. Tõenäoliselt on neist tuntuim pronksiaja mees, keda teatakse kui Otzi pärineb umbkaudu aastast 3300 eKr. Ta nahal esines selgeid märke mitmes piirkonnas paiknevaist sinistest tätoveeringuist: paralleelsete joonte kogumid selja nimmepiirkonnas ja ka pahkluudel ning ühe põlve sesseküljel asuv rist. Nende märkide eesmärk on ebaselge, ent on oletatud, et need võisid olla rahvuse märkijaks või tähistajaks, teine võimalus on, et need toimisid ravina haiguste vastu, mis jätsid mehe luudele. Kahekümne esimesest Egiptuse dünastiast (2160-1994 a eKr) pärit naist nimega Amunet, jumalanna Harhori preestinnat Teebas, oli tätoveeritud paralleelsete punktiridadega. Mõned neist
Patoloogia • Üldine väsimus, rahutus, väsimine söömisel-imemisel, füüsilisel pingutusel. • Jume muutus: tsüanoos, perifeerne, tsentraalne tsüanoos, akrotsüanoos, kahvatus. • Kasvu aeglustumine, kehakaalu langus. • Nähtavate tursete olemasolu. Tursed võivad imiteerida ka positiivset kaaluiivet! Perifeersete tursete esinemine on nn hiline sümptom. Tursed tekivad sümmeetriliselt alajäsemete perifeersetes osades (pöidadel, pahkluudel). Sõrmega vajutades, alajäseme luulisele osale, jääb tursele lohk (pitting oedema). Turse väheneb lamamisasendis. • Südamekühm – krooniliste vereringe häirete ja suurenenud südame tõttu võlvub rindkerel, prekordiaalsel alal, ette kühm. On nähtav lapse lamades. • Unearterite intensiivne pulseerimine. • Uuri- ehk kellaklaasküüned (küüne muutumine) ja trummipulksõrmed. Küüne