Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise eluviisiga. * Pahklestad. Nende elutegevuse käigus tekivad pahad, elavad nendes Üldiselt *Ämblikulised on kõige liigirikkam ämblikulaadsete selts, u 30 000 liiki. Eestis on teada umbes 500 liiki. Ämblike tähtsus seisneb putukate, sealhulgas ka kahjurputukate, eriti kahetiivaliste hulgalises hävitamises. Ilma ämbliketa oleks maailma arvatavasti liiga palju putukaid. Kahjulikke liike on vähe. Nt
stilett, mille abil toitutakse taimerakumahlast. Nematoodidel on arengus muna-, vastse- ja valmikujärk. Kasvades vastsed kestuvad. Ebasoodsates kasvutingimustes säilivad paljud nematoodid tsüstidena, mis moodustub munadega täidetud emasloomast. Loom ise sureb, kuid tema paksenenud kest jääb munadele kaitseks ümber. Nii võivad munad oma eluvõime säilitada 5..6 (10) aastat, oodates enda jaoks sobivat kultuuri 2. Ämblikulaadsed siin on kahjuriteks võrgendilestad, pahklestad, rohulestad ja kedriklestad. Nad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, kuid moodustavad omaette klassi. Pea ja rindmik on neil kokku kasvanud. Enamasti on nad ümara või piklikovaalse kehakujuga ja 0,2...2,0 mm pikkuse kehaga. Toituvad nad taimemahladest, mida saavad kätte pistmissuistega (imilestalised) või haukamissuistega (närilestalised). Suuremal osal neist on valmikul neli paari jalgu, vastsetel aga kolm paari. Pahklestadel on kaks paari jalgu 3. Lestad on lahksugulised
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige
annaabi.ee 
