Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. 54. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. Näiteks Eduard Vilde (1865 -1933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht: astub aeglaselt sisse ja võtab käe vaikides vastu. Ta kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud välja veninud; pahemast kuuekaukast ka teisest põuetaskust paistavad ajalehed ja brosüürid välja, paremast hakkab ta vestlemise jooksul päevalilleseemneid suhu pistma. Kui ta istub, võib näha, et ta sokkidest on üks must ja teine punane. Piibeleht paistab kohmetuna, tema murdesegane lakooniline kõne aga ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja pärast ilmutab kindlat kavatsust. 55
Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. 54. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. Näiteks Eduard Vilde (1865 -1933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht: astub aeglaselt sisse ja võtab käe vaikides vastu. Ta kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud välja veninud; pahemast kuuekaukast ka teisest põuetaskust paistavad ajalehed ja brosüürid välja, paremast hakkab ta vestlemise jooksul päevalilleseemneid suhu pistma. Kui ta istub, võib näha, et ta sokkidest on üks must ja teine punane. Piibeleht paistab kohmetuna, tema murdesegane lakooniline kõne aga ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja pärast ilmutab kindlat kavatsust. 55
Koos ronisid nad kõrgele platvormile. Taivo huilgas rõõmust ja hüüdis: "Ükskord me võidame niikuinii!" Mürades lükkas sõber ta vilja sisse. Teralaviin jooksis talle peale. Taivo lämbus. Isa oli lubanud õhtupoolikul ta kombainile, lasta tal odralõikusel kätt proovida, kui ta suvetööga hakkama saab. Perekond: isa Surmapõhjus: Lämbus vilja all. 43 4.122. VilmaAdelheid Rääk Sünnikoht: Harala Tervis: pahemast silmast pime Olemus: eestimeelne; uskus Jumalasse; Lugu: Ta oli lapsest saati pahemast silmast pime. Ta ei näinud armastust ja kui arvas nägevat ei tundnud ära. Tema kehva nägemise hävitas lõplikult lohakas meditsiiniõde, kes tilgutas talle paremasse silma dikaiinilahuse asemel hoopis põrgukivilahust. See sundis teda kisendama ja tegi kohe puhta töö. Nõnda ei näinud ta oma unistust: sinimustvalge lehvimist. Ta kuulis vaid lipu plaksumist kõva põhjatuule käes.
neid ka positiivseteks ja negatiivseteks ning staatilisteks ja dünaamilisteks. tegelaskoomika koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. Näiteks Eduard Vilde (18651933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht: "Astub aeglaselt sisse ja võtab käe vaikides vastu. Ta kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud välja veninud; pahemast kuuekaukast ka teisest põuetaskust paistavad ajalehed ja brosüürid välja, paremast hakkab ta vestlemise jooksul päevalilleseemneid suhu pistma. Kui ta istub, võib näha, et ta sokkidest on üks must ja teine punane. Piibeleht paistab kohmetuna, tema murdesegane lakooniline kõne aga ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja pärast ilmutab kindlat kavatsust." / / tegelaskõne üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb
Kui tantsule tulid ka vanad, olevat mindud kahes rivis ühed seespool, teised väljaspool. "Kõik mehed olid siis platsis, kui ühes peres õlu otsa sai, võeti vikk [pulk] vaadilt ära, keerati õlenuudi sisse ja mindi jälle edasi teise peresse. Joodi õlut, lauldi, mängiti ja tantsiti ringitantsu. Tantsijad liikusid lauldes üksteise käest kinni hoides, esimese pahem käsi sirutatud tagumisele tantsijale, tagumise parem käsi ette sirutatud esimesele tantsijale üle õla, esimese pahemast käest kinnihoidmiseks. Nii liigutakse läbi kambrite ja akende, üle katuste, jne. Tihti käib pillimees rongi-tantsijate ees." Baltisakslased,Mõisad Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Liivimaad, Eestimaad ja Kuramaad asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis.
annaabi.ee 
