Aristoteles uskus, et inimese käitumist peaks juhtima neli voorust: julgus, õiglus, mõistlikkus ja mõõdukus. Tema arvates ei peaks eetiline käitumine olema hoolikalt ja hästi läbimõeldud mõttetegevuse tulemus, vaid hoopis vahetu, spontaanne, intuitsioonist juhitud. Vooruste eetika järgi on tegevus moraalselt õige, kui inimene, kes seda teostab, tegutseb moraalselt voorusliku isikuna või arendab moraalseid voorusi, ja moraalselt vale, kui ta tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid. Eetika teooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika-süsteemist ehk eetikateooriast. Teole järgneb tulemus, mida hinnatakse kas hea, halb või neutraalne. Moraal Moraali mõiste teoreetilistes käsitustes võttis esimena kasutusele Cicero. Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme.Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse
Oluline on: - Kas käitun ausalt, ausameelselt, väärikalt? - Mida teeks aus, kombekas inimene samas situatsioonis? Voorused on ausus, julgus, mõõdukus, ausameelsus, osavõtlikkus, enesekontroll. Pahed on ebaausus, valelikkus, halastamatus, ahnus, argus, puuduv ausameelsus. Tegevus on moraalselt õige, kui inimene teguseb vooruslikult või arendab voorusi. Moraalselt vale on sel juhul, kui ta tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid. · HOOLIMISE EETIKA tänapäevaseim, vaadatakse isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, lisatakse teise perspektiiv. Hinnata saab: - Vaadet isiklikele suhetele ja teistest hoolimisele (nt hoolimine perekonnast. - Kuidas teised osapooled tunnevad end selles situatsioonis? - Kas saab hoiduda teistele haiget tegemises? - Milline lahendus kaitseb / hoiab terveid suhteid osapoolte vahel?
Korrarikkumist tunnis oli üsna vähe, kes tunnis rääkis, pandi püsti seisma, et õpilane ei saaks tundi segada, aga ta pidi tunnist osa võtma, nagu teisedki. Mõnikord pandi seisma ka tahvli juurde. Segamise eest jäeti ka peale tunde. Ukse taha ei saadetud kedagi, sest õpetaja tegi kõik, et õpilane saaks tunnist maksimaalselt osa. Mõni vasturääkija saadeti direktori juurde. Vanemate kooli kutsumine oli suur karistus, seda ei juhtunud peaaegu kunagi. Üksteise asju paheliselt ei rikutud, vargusi ei olnud, kuigi kõik olid üsna vaesed. Vahetunnis ei tohtinud joosta, tuli käituda vaoshoitult. Kui mõni trepist alla joostes väiksemad jalust maha niitis, siis sai õpilane õpetajalt märkuse. Mõnikord pandi ka kella alla seisma. Väljaspool kooli nõuti, et õpilane kõiki vastutulijaid teretaks, ka võõraid. Tuttavaid tuli teretada, aga kui mõni võõras vastu juhtus, siis tuli kindlasti teretada, kuna äkki on ta inspektor või mõni kõrge tähtis nina
annaabi.ee 
