Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India taevajumalast Djaus Pitast. Zeus on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naistega. Zeusi püha lind oli kotkas ja püha puu tamm. Hera püha loom oli veis (veisesilmne Hera)
linnud, loomad või seemed on personifitseeritud. o Enamasti on jutukestel õpetlik iva. Lood panevad lapse mõtlema ja järeldama, küsima ja kaaluma, mis on hea ja mis halb. o Lood kuuluvad klassikalise aabitsajutu kategooriasse. Neid on lugemikes arvukalt kasutatud ning kasutatakse tänapäevalgi. · J. Oro lastenäidendite temaatika on mitmekesine. o Nt. Karskusnäidendis "Täismehed" (1925) esinevad personifitseeritud pahedena Tubakatädi ja Viina-vana koos rohkete kaaslastega (Nälg, Kollaste hammaste vaim, Köha, Kakluste vaim jne). Kogu see eemaletõukav seltskond on pandud hoiatama poisikesi, kes kipuvad suitsu tegema. o Jõulunäidendites "Jõuluvana kodu" (1924, 1929) ja "Jõulu ootel" (1925) äratab tähelepanu huumor, eriti situatsiooni- ja kõnekoomika, mis põhineb rahvalikult loomulikul keelel.
suletud kasti. Jumalateenistust peeti iga päev hommikuti. Olulisel kohal olid pühad, mille ajal peeti suuremaid pidustusi (uusaastapüha). Usundis toimuvad muudatused: tekivad müsteeriumiusundid (Osirise ja Isise). Müsteeriumidega olid seotud lunastusõpetused. Isisest saab kõiksuse- ja saatusevalitsejanna. Müsteeriumidesse pühitsetuid kaitses jumal. Tänaseks on egiptuse usund väljasurnud. KREEKA JA ROOMA USUND Kreeka usundis kujutati jumalaid kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja inimeste isa) ta on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naistega. Hera oli ka abielu ja sünnituse kaitsja. Zeusi vend Poseidon oli veekogude, kalameeste jumal ning maavärinate ja tormide tekitaja. Poseidon atribuudiks oli kolmhark. Zeusi õde Demeter oli
annaabi.ee 
