Millised väärtused toetavad klienditeenindust 1. Kannatlikkus Kiirem teenindus pole alati parim teenindus. Jah.. peamiselt vajame kannatlikkust just siis kui klient tuleb meie juurde pahasena või rahulolematuna teenuse või kaubaga. Kanna hoolt selle eest, et süvened probleemi ning ei saada klienti kohe uksest välja. 2. Tähelepanelikkus Oskus tõeliselt oma klienti kuulata on oluline väga mitmel põhjusel. Kui soovid oma toodet või teenust arendada, saad parima tagasiside tarbijalt. 3. Selge kommunikatsioonioskus Keskendu kliendi vajaduste väljaselgitamisele ja lahenduste pakkumisele. 4. Toote tundmine Teenindajal peavad olema teadmised toote kohta
pliiatsiga lauajuppidele märke. Iisak õpetab lastele aabitsat, sest kool on miilide kaugusel. Iisak õpetab lastele aabitsat, sest kool asub miilide kaugusel. Eleseus on peenema ja tundelisema hingega kui Siivert. · Inger kirjutab vanglast, et õpib seal palju uut ning tal sündis tütar Leopoldiine (16. November). · Oliine nõuab Iisakult kohvi, Iisak avastab, et laudast on puudu 1 emalammas. Mees läheb esimest korda Oliinelt pahasena looma kadumise pärast aru küsima, kuid naine mängib nii hästi välja, et Iisak jällegi loobub, kahetseb vaid, et Oliinega juba esimesel päeval ei tõrelenud. · Tänu Geissleri palvekirjale tuleb Inger koju tagasi, vangis oli ta olnud 6 aastat. Naisele tehti iluoperatsioon, mis tegi ta näo normaalseks. Geissler ostab tüki vasemäest ning maksab Iisakule 200 taalrit. · Inger oskab lugeda, kirjutada, kududa, õmmelda ja tikkida. Enne naise koju
vastuvõetavam (ning paneb ta kergemini kuuletuma) kiire puhas ühemõtteline sõnum, et olete pahane õigele karistusele järgneb tavaliselt rõõmsameelse suhte kiire taastamine (Quilliam 1997: 97). Samamoodi tekib mitmemõtteline sõnum, kui vanem teadlikult püüab karistada käitumist, mida ta tegelikult hindab: sõnalise kriitika või noomitusega lapsele kaasneb huulte ümber hõljuv allasurutud, aga siiras naeratus ja rõõmsad silmad, mis püüavad näida pahasena. Vanem mäletab oma välist käitumist ning usub, et ta on oma kohustuse täitnud, kuid laps mäletab alatooniks olnud verbaalset sõnumit ning järeldab sellest oma tegeviisi õigsust. Seega psühholoogide soovitus parim viis on viia sõnad ja kehakeel vastavusse ning noomida või karistada last tõesti siis, kui peate seda siiralt vajalikuks. Oma tundeid varjates ajate lapse lihtsalt segadusse (Pease 1994: 110).
«Ülemdiakon aga ütles külmalt: «Hakka pealegi hulguseks!» Jehan kummardus sügavalt ja astus kloostri trepist vilistades alla. Kui ta kloostriõuest oma venna kambri akna alt mööda läks, kuulis ta seda avatavat. Ta tõstis pea üles ja nägi, kuidas ülemdiakon oma range näo aknast välja pistis. «Käi kus kurat!» ütles dom Claude. «Siin on sulle minult viimane raha.» Ja preester viskas Jehanile oma kukru, mis talle suure muhu otsa ette lõi. Jehan läks minema pahasena, aga ühtlasi ka rahuldatuna nagu peni, keda pilluti üdiste kontidega. III. ELAGU LÕBU! 2 2 9 Lugejal pole vahest veel meelest läinud, et Imede õue ühe jao ümber oli vana müür, mis linna ümbritses 388 ja mille tornid juba tol ajal hakkasid varemeteks muutuma, ühe neist tornidest olid hulgused oma lõbustus-paigaks teinud. All saalis asus kõrts, kõik muu ülemistel korrustel. See torn oli sulikonna kõige kihavam, teistele seega kõige vastikum pesa. See oli nagu
hoiatava sõrme halbade väikeste poiste poole ja silitades hellalt heade poiste päid. Noored meesõpetajad «näitasid end» kergete noomituste ja teiste väikeste autoriteediväljendustega ning hoolika distsipliinipidamisega. Ja enamik õpetajaid nii mees- kui naissoost leidis tegevust raamatukogu kallal kantsli juures; ja see oli toiming, mida tuli sooritada ikka paar või kolm korda (seejuures väga pahasena näides). Väikesed tüd- 33 rukud «näitasid end» mitmel viisil ja väikesed poisid «näitasid end» sellise agarusega, et õhk oli paks paberkuulidest ja kemplusmüdinast. Ja kõige selle kohal istus suur mees, naeratades majesteetlikult, kohtuniklikult kogu majale ja soojendades end omaenda suuruse päikeses, sest ka tema «näitas end». Puudus ainult üks asi, mis oleks mister Waltersi vaimustuse teinud täielikuks, ja nimelt juhus piiblit autasuks anda ning ünt imelast näidata
» ütles Bonacieux, kõheldes kukrut vastu võtta, kahtlemata hirmust, et see nõndanimetatud kingitus oli ainult nali. «Te võite mind vabalt kinni võtta, te võite mind piinata, võite lasta mind üles puua: teie olete käskija ja minul ei ole selle kohta sõnakestki öelda. Andestada teile, monseigneur! Te ei mõtle seda ometi tõsiselt?» «Mu kallis härra Bonacieux! Ma näen, et olete suuremeelne. Tänan teid selle eest. Niisiis võtke see kukkur ja är^e lahkuge siit liiga pahasena!» «Monseigneur, ma lahkun siit vaimustuses!» «Jumalaga siis, või pigem nägemiseni, sest ma loodan, et me veel kohtume.» «Nii sageli, kui monseigneur seda soovib. Olen alati Teie Eminentsi käsutuses.» «Olge mureta, me kohtume sageli, sest jutuajamine teiega pakub mulle erilist lõbu.» 161 «Oo, monseigneurl» «Nägemiseni, härra Bonacieux, nägemiseni!» Kardinal' viipas käega, millele vastuseks Bonacieux sügavalt kummardas. Seejärel
annaabi.ee 
