a. 4.märtsil. Hetkel ta on pensioonil. Enamuse elust on ta õppinud Kalingradi gümnaasiumis,ning elanud enamus ajast Eestis,tema õde Aino Poplõko on kahjuks surnud,tema aga elas enamus ajast Soomes,Pajulahtis.Eriliseks teeb ta see, et tal on mälestusi Teise Maailmasõja kohta ning see, et ta on minu vanaema.Annan siis jutujärje talle Elutingimused Sõjaajal oli meil väga vähe süüa.Olles kuueteistkümne aastasena elasin ma Eesti taludes ning nurisesin,et toitu pole. Siis pahandati minuga ja selgitati, et kõik söövad praegu nii ja midagi pole teha.Voodis ei saanud ma und ning haletsesin ennast. Lasin siis emal öösiti end üles ajada, kui elekter tagasi tuli ja läksin edasi magama.Muidu pidin õhtuti õppima magama valgel petrooleumlambil. Kogu minu keskkooli vältel lülitati elekter õhtuti elamurajoonides välja, sest kõigile ei jätkunud. Vaid linna tööstustesse jäi elekter alles. Põlevad paberid põllul Kord oli taevas punane ja täis musta suitsu
-1930. aastatel I Sisepoliitika Itaalia oli sel perioodil kuningriik (kuningas oli 1900-1946 Vittorio Emanuele III). Peale Esimest maailmasõda oli Itaalia väga kurnatud. Inimkaotused sõjas olid väga suured. Pärast sõda valitses riigis laos ja tööpuudus, rahva rahulolematus kasvas. Sellises olukorras tugevnes Itaalia Sotsialistlik Partei. Oli oht, et Itaalias tuleb revolutsioon nagu Venemaalgi. Kõik, kellel oli mingi omand, sattusid ärevusse. Pahandati valitsuse peale, kes midagi ette ei suutnud võtta. Itaalias kujunes soodne pinnas diktatuuri tekkeks. Kerkis esile Benito Mussolini (1883-1945). Eluloost: sepa poeg, sündis maal, lapsepõlv vaene. Siiski õppis mitmes koolis, sai õpetaja kutse. Sel alal töötas vähe, hakkas ajakirjanikuks. Vaadetelt esialgu sotsialist. Kuna aga erinevalt partei seisukohast pooldas ta Itaalia sõttaastumist, heideti parteist välja. Läks rindele, sai raskelt haavata.
Mõisteti surma, kui kott juba peas oli, tuli käskjalg, imperaator andis armu. Dostojevski saadeti 4a sunnitööle ja 6a sõdima. Kandis karistust Siberis. Tervis pidas vastu, sai hulga huvitavaid kogemusi. Nägi erinevate sotsiaalsete rühmade esindajaid. Valdavalt olid poliitilised kurjategijad aadlikud, kriminaalsed kurjategijad aga lihtinimesed. Lihtinimeste suhtumine aadlikesse oli tõrjuv, halvustav. Kui tõid ohvriks oma karjääri ja üritasid nii ühiskonda parandada, pahandati. Lihtinimesed olid säilitanud usu kristlusesse. Nägi palju kannatust. Asumisel olles ka abiellub, naisel oli poeg ja põdes tuberkuloosi ehk tiisikust. 10a möödudes pöördus tagasi Peterburgi. „Märkmeid surnud majast“ Kõneleb sunnitöö oludest. Kujuneb välja irratsionaalse inimese tüüp, kelle tegevust mõjutavad instinktid ja ihad. „Alandatud ja solvatud“. 1866 „Kuritöö ja karistus“ Esmane plaan oli kirjutada joodikuperest, aga sellest kasvas uus idee.