Silmalaud koosnevad neljast kihist: õrnast ja õhukesest nahkkihist, m.orbicularis oculi koosnevast lihaskihist, tihedakihilisest launäärmeid sisaldavast lauplaadist ehk tarsus`est ning laugude sidekestast ehk konjunktiivist1. Laugude verevarustus on rikkalik ja pärineb a.ophthalmica harudest. 5% nahavähkidest lokaliseeruvad laugude piirkonda2. Nagu teiste kasvajate puhulgi, saab laugude kasvajaid klassifitseerida nende algkoe ning healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva. Stromaalsed tuumorid esinevad veelgi harvemini
pigmendilaike (Terviseamet, 2014). Psoriaasikeskuse andmetel lõhub UVA kiirgus elastiini- ja kollageenikiude, mis soodustab naha enneaegset vananemist ja kortsude teket. Sellise naha kahjustumise tagajärjel suureneb nahavähi oht. (Psoriaasikeskus, 2014) Ka www.kliinik.ee lehel avaldatud uudise kohaselt on UVA kiirguse roll nahavähi välja kujunemises olemas. Väidetakse, et ,,pikaajaline ja pidev kokkupuude UVA-kiirgusega võib kiirendada melaniini tootvate rakkude pahaloomulisuse väljakujunemist nahas, milles on juba käivitunud melanoomi väljakujunemise protsess." (http://www.kliinik.ee/ ). Samas on tehtud ka uuringuid, mille tulemused näitavad, et kokkupuuted UVA kiirgusega ei ole melanoomi tekkepõhjuseks (Katsed näitavad, et..., 2014). Niivõrd erinevad arvamused ja andmed näitavad, et teadmised UVA kiirguse mõjust on ikka veel ebaselged ja kohati ka vastakad. Küll aga täheldatakse ka selle kiirguse positiivseid mõjusid. Terviseameti andmetel
- Pärilikkus antud kasvaja esinemine suguvõsas on samuti riskiteguriks. VORMID pindmiselt leviv, sõlmeline, lentigo maligna ja akraal-lentigo melanoom (viimane esineb peopesades, taldadel või küünevallil). Kasvaja võib paikneda nahal, silmas või ka seede-, hingamis- või suguelundite limaskestal. Väliselt võib kasvaja meenutada pigmentsünnimärki, kuid silmaga nähtavateks pahaloomulisuse tunnusteks on: - Kolde kuju muutumine ebakorrapäraseks - Kolde serva muutumine ebaühtlaseks, piiride muutumine ebateravaks - Värvuse muutumine ebaühtlaseks, tekib 2 või rohkem erinevat pigmendi tooni, samuti võivad tekkida heledamad alad - Kolde suurus >5mm - Kolle hakkab muutuma nahapinnast kõrgemaks RAVI/SOOVITUS tuleb kiiresti pöörduda arsti poole, sest raviga viivitamine või iseravimine võib saada saatuslikuks
annaabi.ee 
