4. http://en.wikipedia.org/wiki/Software 5. http://www.libraryjournal.com/articles/images/LJ/20081119/mac%20icon.jpg 6. http://www.mygrid.org.uk/files/logos/windows_logo.jpg 7. http://www.breakitdownblog.com/wp-content/uploads/2009/04/linux-penguin-tux.jpg 5 Lisa 1: Antud programmide jaotus Ülesandeks oli ära jagada järgmised programmid tema kasutusala järgi (süsteemitarkvara ja hooldustarkvara, rakendustarkvara, viirused ja pahalased) - Mozilla Firefox, Mandriva Linux, AdAware, Microsoct Word, Melissa, F-secure, Open Office Calc, Windows Media Player, Bobbit Virus, Trojan.Bytesize, Microsoft Windows 2000, Internet Explorer, Minesweeper, Windows Vista, SpyBot, CIH Jaotus: Süsteemi- ja hooldustarkvara Rakendustarkvara Viirused ja pahalased AdAware Mozilla Firefox Melissa F-Secure Microsoft Word Bobbit Virus
Windows XP, Windows Vista ja kasutajatele on firma veebilehel Windows 7 on võimalik kasutada ligipääs tasuta viirusekontrollile. süsteemitaastet (inglise System Külastajalt nõutakse 20 Restore), mis taastab registri ja numbrikohaga registreerimiskoodi kriitilised süsteemifailid valitud sisestamist. Leidub teisigi saite, kus kuupäeval olnud seisundisse. Teatud on tavaliselt võimalik kasutada ainult pahalased keelavad aga selle piiratud puhastamisvõimalusi. Nii abivahendi kasutamise või teiste mõjutatakse inimesi oma tarkvara tähtsamate programmide nagu ostma. Internetis pakutakse ka ühe tegumihalduri ja käsurea käivitamise. faili kontrollimist korraga mitme Olukord saavutatakse administraatori tõrjeprogrammiga. õigusi kuritarvitades. Operatsioonisüsteemi uuesti paigaldamine
Ühe sõnaga, neti teel saab kõike! Aga normaalsete inimeste jaoks on see siiski väga hea asi. 3. lõigus tahaks ma ära lugeda ülejäänud IT miinused. Copy-paste õppimissüsteemil on ka halbu külgi. Osad inimesed hakkavad teiste töid varastama, mis kaotab uurimustöö mõtte ära. Millegipärast tekivad inimetel arvuti taga istumise pärast psüühikahäired. Seda loomulikult ainult siis, kui istuda kaua. Põhiline ja vältimatu probleem on viirused, spioonid ja muud pahalased. Siis loomulikult ka häkkerid, kes võivad isegi su identiteedi ära varastada. Viirused tungivad su arvutisse interneti, tavaliselt allalaadimiste kaudu. Osad viirused tungivad sisse niisama mingisugust lehte külastades. Kõige tavalisemalt saadakse neid siiski e-maili kaudu, kui avatakse tundmatuid kirju. Sellepärast on igas arvutis kohustuslik (või pigem rangelt soovitatav) omada viirusetõrjet. Spioonid tulevad sisse kah niisama, tavaliselt hangivad salaja
Kui arvuti on juba viirusega nakatunud, pole tavaliselt turvaline jätkata selle kasutamist ilma operatsioonisüsteemi uuesti installeerimiseta. Siiski leidub mitmeid taastamisvõimalusi, mille valimisel tuleb lähtuda nakkuse tüübist ja ulatusest. Opsüsteemides Windows Me, Windows XP, Windows Vista ja Windows 7 on võimalik kasutada süsteemitaastet (inglise System Restore), mis taastab registri ja kriitilised süsteemifailid valitud kuupäeval olnud seisundisse. Teatud pahalased keelavad aga selle abivahendi kasutamise või teiste tähtsamate programmide nagu tegumihalduri ja käsurea käivitamise. Olukord saavutatakse administraatori õigusi kuritarvitades. Microsofti operatsioonisüsteemi kasutajatele on firma veebilehel ligipääs tasuta skannimisele. Külastajalt nõutakse 20 numbrikohaga registreerimiskoodi sisestamist. Leidub teisigi saite, kus on tavaliselt võimalik kasutada ainult piiratud puhastamisvõimalusi. Nii mõjutatakse inimesi oma tarkvara ostma
Kasutatud kirjandus Abel, P., Andašev, A. & Solovjov, S. 2011. Meie arvuti õpik. Tallinn. 223 lk. Hanson, V. 1994. Häkkerid, kes nad õieti on? Arvutimaailm nr 3, lk 59. Kaseorg, M. & Leping, V. 1998. Informaatika I. Viirused, lk 120-122. Kirna, A. 2009. Arvutikaitse ABC. Troojalased, lk 66-67. Laanemäe, A. 2000. Eetika alused. TTÜ. 152 lk. Laanemäe, A. 2003. Insenerieetika. TTÜ. 168 lk. Praust, V. 1997. Infoühiskonna aabits. Aidake! Pahalased tulevad, lk 169-184. Õigekeelsussõnaraamat. 1999. Eesti Keele Instituut, Tallinn, lk 117. Kasutatud Interneti allikad Tartu Ülikooli Eetikakeskus. Arvuti- ja informatsioonieetika. [http://www.eetika.ee/et/133135]. Viimati kasutatd 14.11.2014
peitmistehnikaid pidevalt uuendada. Tulevikus võib arvuti pahavara eest kaitsmine nõuda failisüsteemidelt üksikasjalikuma ning rangema failide ligipääsupoliitika rakendamist. Tahtmatud peremees-failid Arvutiviirus peab edasi levimiseks nakatama uusi faile, mille seas võib leiduda ka viirusetõrje programme. Kuna paljud neist viivad iseenda peal läbi regulaarset kontrolli, suureneb vale faili nakatades viiruse tuvastamise tõenäosus. Sellel põhjusel on teatud pahalased programmeeritud ignoreerima kindlate tunnustega faile: näiteks väikseid, kindlat sisu omavaid. Viimaste seas võib leiduda ka nn. söötefaile, mis on spetsiaalselt anti-viiruse poolt nakatamiseks loodud. · Viirusetõrje spetsialistid saavad söötefaile kasutada viiruselt proovi võtmiseks. Selline väikse failiga opereerimine on palju praktilisem, kui töödelda kogu nakatunud programmi.
Mõned suured prohmakad uskumises · Marcus Ranum: Default permit - vaikimisi lubame, keelame vajadusel (tuleks toimida vastupidi) Enumerating badness - keelame halvad asjad (nt antiviirus) Penetrate and patch - lubame kellelgi sisse murda ning paikame ära avastatud turvaaugud Hacking is cool - kuritegelik Action is better than inaction - liigne agarus on ogarus Educating users solves problem - kindlasti muutub olukord paremaks, aga pahalased on kavalad ning kasutaja ei peagi tingimata midagi valesti tegema We are not a target - kes meid ikka ründab? Botid jms ei pruugi eristada Everyone would be secure if they all just ran Z - nt Win 10 saadab kahtlased failid põhjalikumaks uurimiseks pilve (turvaauk on lahendusse sisseehitatud) We don't need a firewall, we have good host security - kogu võrgu kohta puudub ülevaade, ründaja katsetab igat masinat eraldi
annaabi.ee 
