suurt midagi ei sünni. Kuid see on vaid minu arvamus, ma ei oska vaadata seda balleti lavastaja vaatenurgast, et tegelikult võis kõik olla väga hea. Osatäitjatest meeldis mulle kõige rohkem Jevgeni Gribi poolt mängitud gängster. Ta suutis väga hästi anda edasi seda 20. Saj. alguse New Yorgilikku gängsteri osa olles härrasmehelik, aga samas ka tundudes ohtlik ja valmidusega iga hetk sind mõrvama. Minun meelest mängis hästi ka pahaaimamatut noormeest Sergei Upkin. Ta suutis ühekorraga tunduda nii hämmeldunud kui ka hirmunud. Rocca al Mare kool, Martin Erik Vallaste, 7.a Antud etenduses sai ansambel JBB oma esitusega väga häasti hakkama. Nad suutsid hoida pinget ja seda vajadusel ka madaldada, nad suutsid ära mängida ette antud palad ilmekalt ja meeldejäävalt. Mulle jäi silma ke see, et pillimehed nautisid oma tööd väga ja kui pillimehed
kujutada oleks keeruline. Sketsid olid erinevad. Oli lühikesi ja pikki, poliitilisi ja pööbellikke, valusaid ja heldimusttekitavaid. Kokkuvõttes oli tegu skalpellterava läbilõikega kõigest, mis on tähendanud olla eestlane viimase 71 aasta jooksul. Oli monoloog Marju Lauristini noorpõlvest Tartus, ümbritsetuna 60- ndate Eesti noorintellektist, oli 80-ndatest väljarebitud taksojuhi meeleheide, kui ta pinnib pahaaimamatut inglise turisti teemal, et miks nad peale sõda meile appi ei tulnud ("Te ju LUBASITE!"). Meelde jäi ka "võimukoridori" stseen, kus anti peaaegu skisofreenilise ootusärevusega viimane lihv Eesti 1992. aasta põhiseadusele. Nagu minu vanuselt seitsmekümnele lähenev vanaisa, kellega koos seda etendust vaatamas käisin, kinnitas, oli kujundus, nagu Ruja puhulgi, semperlikult autentne. Seal ei olnud midagi teatraalset. Tegu oli hüperrealistliku päris-eluga
sõja puhkemises süüdlane. Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. Nii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Dadaistide põhiline eesmärk oli okeerimine. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata. Nii vihastati väikeses varietees Cabaret Voltaire pahaaimamatut publikut neile kakofoonilist muusikat esitades ja solvanguid näkku karjudes. Sündmust kajastati dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides. Marcel Duchamp "Purskkaev" Marcel Duchamp (1887-1968) Duchamp sündis Ülem-Normandias kultuurihuvilises peres. Tema emaisa
annaabi.ee 
