enamasti kättesaamatu (nt Rootsi aja uurimine teises staatuses kui NSVL uurimine jms). Teiselt poolt on eristaatus seotud ka ideoloogilise tegevusega. Paljudel juhtudel oli nende teadlaste ülesandeks paljastada Nõukogude võimu tegelikkus. Hoolimata tõsiasjast, et mitmed teadlased Eestist lahkusid, ei leidnud nad kohe erialast tööd. Peale sõda ei kujune kohe välja koordineeritud teadustegevust paguluses. Kohanemine uute oludega võttis aega, teadlaskonna ümberpaiknemine aktuaalne teema pagulusperioodi vältel. Lisaks tuli esmajoones mõelda pere toitmisele, seetõttu tuli sageli teisi töid teha. Alles 1960ndatest aastatest hakatakse tõsisemalt teaduspaguluses oleva teadustegevuse koordineerimisega. Mitte ainult eestlaste seas vaid kõigi Balti riikide teadlaste osas. Selle arengu tulemuseks see, et 1968. aastal luuakse institutsionaalne tugi – Balti Teaduste Edendamise Ühing. See ühing hakkab aktiivselt koondama ja koordineerima eri teadusvaldkondade tegevust
Kunstnikud pidid samuti otsima omale palgatöö. Mitmed kunstnikud illustreerisid Eesti kirjanike raamatuid. Enamasti elasid uuema põlvkonna esindajad kohalikku kunstiellu sisse: USA-s Hardu Keck (töötas mainekas kunstikõrgkoolis Rhode Island School of Designe) ja Kalev-Mark Kostabi. Välis-eesti kunstnikud olid oma kunstis palju vabamad kui Eestis ning olid tihedamalt seotud Euroopaga. MUUSIKA Eduard Tubin tuntuimad teosed jäävad pagulusperioodi. 50-datel ja 60-datel töötas ta välja oma isikupärase stiili. Rahvamuusika ja rahvakunsti kõlapildi ja intonatsiooni ning kaasaegne muusikaväljendusviis. Eelkõige kirjutas sümfooniaid (10 sümfooniat), tuntuim oli 5. sümfoonia. Tubinast loodeti, et ta jääb päriselt Eestisse, kuid ta keeldus siia tagasi pöördume, mille tõttu olid pikka aega tema teoste mängimine Eestis keelatud. Tubina muusika ja looming mõjutas kaudselt ka siinset nooremat põlvkonda. 1959 Vanemuine
aastal ilmus temalt kolm luuleraamatut, näiteks ,,Hõbedased kuljused", milles keskendub sõja- ja revolutsioonisündmustele, enda sisekonfliktide ja tunnetele. 20-ndate teisel poolel ja 30-ndate alguse kogudes, näiteks ,,Maarjamaa lauludes", tuleb esile elulähedane ajaluule. Neis kogudes mõtislkeb ta kodumaa olude ja elukorralduse üle. 1932. aastal ilmunud kogus ,,Päike ja jõgi" pöördub ta looduse poole, saanud aru, et ta ei suuda olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja. Pagulusperioodi kogud, nagu ,,Ingi raamat", sisaldavad mõtisklusi aega ja olude üle ning on täis kaotusevalu ja ahastust. Visnapuu rikastas eesti luulet tunde- ja mõtteluulega ning arendas eesti keelt ja vormi. 11. PILET VALGUSTUSKIRJANDUS , VOLTAIRE'I, ROUSSEAU' KIRJANDUSLIK TEGEVUS POSTMODERNISM KIRJANDUSES, ,,SÜGISBALLI" ANALÜÜS Valgustkirjandus e valgustusajastu ideedest kantud kirjandus (17-18 saj), millele oli
annaabi.ee 
