jäädi paikseks või asuti ümber uutele asukohamaadele üle maailma. Estonica: Põgenemine jätkus alanud Teise maailmasõja vältel, kulmineerudes suure põgenemisega 1944. aasta suvel ja sügisel. Histrodamus: Eestlaste põgenemine Rootsi algas juba 1943. aasta kevadel, kuid eriti massiliseks muutus see septembris 1944, mil Saksa rinne Eestis Nõukogude vägede all kokku varises. Seni avaldatus on keskendunud peamiselt suurele põgenemisele ja selle käigus kodumaalt lahkunud eestlastele (memuaarid). Hoopis vähem on tähelepanu pööratud sellele, et tegelikult mindi Eestist läände erinevatel põhjustel kogu sõja vältel. Käesolevas töös ma vaatangi, miks eestlased lahkusid teise maailma sõja ajal Eestist ja nende saatusest Saksamaal DP laagrites. Möödunud enam, kui 77 aasta jooksul on jõudnud tekkida müüdid ja lood, mida tahetakse kuulata või ridade vahelt lugeda. Nende varju on jäänud tõigad, millest pigem ei räägita ja mille
Rootsi ja NSV Liidu kaubandusläbirääkimised, kus räägiti ka Balti põgenikest. Peale seda muudeti Rootsi perekonnaseadust ja seati eestlaste järmistele tegemistele piirangud. Tänu sellele halvale olukorrale põgenes 1945-1949.aastal umbes 5000 eestlast USA-sse. Eestlastel tekkis soov Saksamaalt lahkuda 1946. aasta lõpus ja 1947.aasta alguses. Põgenikud lootsid ikka, et saavad kodumaale naaseda ja ei tahtnud esialgu Euroopast lahkuda. Kokkuvõteks võib öelda, et eestlased põgenesid kodumaalt hirmu tunde pärast. Kardeti küüditamist, arreteerimist jne. Paljud eestlased lootsid siiski, et saavad ühel päeval kodumaale tagasi minna. Aastate mõõdudes oli üle maailma moodustunud erinevad eesti kogukonnad, millest suurimad olid: Rootsis, USA-s, Kanadas, Austraalias, Suurbirtannias. Põgenemise käigus hukkus 6-9% eestlastest. Soomest Rootsi põgenenud Eesti sõjapõgenikud. http://f.pmo.ee/f/2014/10/17/3439151t81h07d5.jpg Kasutatud materjal: http://arvamus.postimees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
