See on eriti raske massina piirile ilmuvate inimeste puhul. Välismaalasi, ka pagulasi, puudutavad seadusemuutused Euroopa riikides toimuvad sageli vastavalt sellele, kui suur on immigrantide juurdevool. Viimastel aastatel on Eestist endast saanud maa, kuhu satuvad inimesed, kes otsivad turvalisemat elukohta varjupaigataotlejad. 2001. aasta suve seisuga on Eestist varjupaika taotlenud vähem kui sada inimest, neist vaid neljale on antud pagulasstaatus. Range pagulaspoliitika hoiab immigrantide arvu väiksena.
Peaassamblee koosolek eesmärgiga töötada välja konventsioon, mis reguleeriks täpsemalt põgenike staatust ja sellest tulenevaid mõisteid. 1997. aastal 1951. aasta Genfi konventsiooni (edaspidi konventsioon) ja selle 1967. aasta protokolliga liitunud riigid võtsid kohustuse võtta vastu varjupaigataotlejaid ja pakkuda kaitset riiki asunud pagulasstaatust omavatele isikutele ning mitte saatma neid tagasi riiki, kus on põhjendatud oht nende elule, turvalisusele ja vabadusele. Pagulasstaatus antakse isikule, kes on põgenenud kodakondsusjärgsest riigist tagakiusukartuse: rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete pärast. Oluline on teada, et 5 tagakiusatu ei ole inimene, kes põgeneb seadusliku õigusmõistmise eest. Konventsiooni alusel on riigil kohustus kohelda seaduslikult riigis viibivat pagulasstaatust omavat isikut võrdväärselt riigi kodanikega
Soomes 3238 Soomes 1800 Rootsis 54 259 Rootsis 29 000 2 Ülesanne Leidke vastused küsimustele 1. Millised on peamised pagulasküsimust käsitlevad raamdokumendid? 2. Mille poolest on pagulasstaatus eriline ja erineb immigrandistaatusest? 3. Kuidas hinnata Eesti senist poliitikat varjupaiga ja pagulasstaatuse andmise kohta (2013. a)? 4. Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleem, - selgitada Euroopa põgenikeprobleemi ja pagulaspoliitika tagamaid . Allikas 5
annaabi.ee 
