1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina. Aastatel 19341936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast vabakutseline kunstnik ja perioodil 19401941 Konrad Mägi nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli skulptuuriõppejõud. Minevikku minev isikunäitus hõlmab kujur Ernst Jõesaare teoseid nii Teise maailmasõja eelsest loominguperioodist Eestis kui ka pagulasperioodist Rootsis. Ernst Jõesaar, kelle abikaasa Renate Jõesaar oli Adamson-Ericu noorem õde, oli üks esimesi kunstnikke, kes otsustas saata oma loomingu paremiku tagasi kodumaale. Seekordsesse väljapanekusse on valitud mitmeid täisfiguurilisi statuette, tuntud Eesti kultuuritegelaste portreid, väga kujundlikke ja väljendus rikkaid reljeefe ja väga tundliku faktuuriga ning peene koloriidiga maale. Ernst Jõesaare loomingus peegeldub väga
Pere läks lahku. Eduard Vilde sõitis Viini ja siis Itaaliasse. Pärast seda otsustas ta sõita oma naisele järele Ameerikasse. Kuid teda arreteeriti ning pandi Ellis Islandi vangi. Naisele maksis palju aega, vaeva ja raha, et teda sealt välja saada. Ameerikas kuhjati Vildele igasuguseid komprometeerivaid süüdistusi. Ja üldse talle ei meeldinud Ameerikas elamine ning varsti sõitsidki Vilded tagasi Euroopasse, täpsemalt Kopenhaagenisse. Seal veetsidki Vilded suurema osa pagulasperioodist (1911-1917). Ükskord juhtus tal õnnetus. Revolvrit välja võttes lasi ta endale kuuli kätte, see jäi sinna elu lõpuni. Kuud parast Veebruari revolutsiooni sõitsid Vilded tagasi Eestisse. Seal ootas neid pidulik vastuvõtt. Pärast seda elas Eduard Vilde enamasti Eestis, ainult kaheks aastaks sõitis Saksamaale. Seal elas ta kaks korda Boden-Boden raviasutuses. 1933. aastal hakkas ta hoiatama rahvast uue liikumise, fa?ismi, vastu. Ta kaotas fa? ismivastase miitingu
Pere läks lahku. Eduard Vilde sõitis Viini ja siis Itaaliasse. Pärast seda otsustas ta sõita oma naisele järele Ameerikasse.Kuid teda arreteeriti ning pandi Ellis Islandi vangi. Naisele maksis palju aega, vaeva ja raha, et teda sealt välja saada. Ameerikas kuhjati Vildele igasuguseid komprometeerivaid süüdistusi. Ja üldse talle ei meeldinud Ameerikas elamine ning varsti sõitsidki Vilded tagasi Euroopasse, täpsemalt Kopenhaagenisse. Seal veetsidki Vilded suurema osa pagulasperioodist (1911-1917). Ükskord juhtus tal õnnetus. Revolvrit välja võttes lasi ta endale kuuli kätte, see jäi sinna elu lõpuni.Kuud parast Veebruari revolutsiooni sõitsid Vilded tagasi Eestisse. Seal ootas neid pidulik vastuvõtt. Pärast seda elas Eduard Vilde enamasti Eestis, ainult kaheks aastaks sõitis Saksamaale. Seal elas ta kaks korda Boden-Boden raviasutuses.1933. aastal hakkas ta hoiatama rahvast uue liikumise, fa? ismi, vastu. Ta kaotas fa?ismivastase miitingu
Pere läks lahku. Eduard Vilde sõitis Viini ja siis Itaaliasse. Pärast seda otsustas ta sõita oma naisele järele Ameerikasse. Kuid teda arreteeriti ning pandi Ellis Islandi vangi. Naisele maksis palju aega, vaeva ja raha, et teda sealt välja saada. Ameerikas kuhjati Vildele igasuguseid komprometeerivaid süüdistusi. Ja üldse talle ei meeldinud Ameerikas elamine ning varsti sõitsidki Vilded tagasi Euroopasse, täpsemalt Kopenhaagenisse. Seal veetsidki Vilded suurema osa pagulasperioodist (1911-1917). Ükskord juhtus tal õnnetus. Revolvrit välja võttes lasi ta endale kuuli kätte, see jäi sinna elu lõpuni. Kuud parast Veebruari revolutsiooni sõitsid Vilded tagasi Eestisse. Seal ootas neid pidulik vastuvõtt. Pärast seda elas Eduard Vilde enamasti Eestis, ainult kaheks aastaks sõitis Saksamaale. Seal elas ta kaks korda Boden-Boden raviasutuses. 1933. aastal hakkas ta hoiatama rahvast uue liikumise, fa?ismi, vastu. Ta kaotas fa?ismivastase miitingu
annaabi.ee 
