kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underist eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajaid, kelle loomingus on kristalliseerunud inimolemuse sügavam põhi: rõõmu ja mure kaksikvendlus, elamuste nägemuslik intensiivsus, tõetunnetus, õnneigatsus. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942). Pagulasperioodil Rootsis veetis Under koos oma abikaasa luuletaja Artur Adsoniga elu pikad viimased kümnendid Stockholmis, avaldades kaks luulekogu "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J
Luulekogude pealkirjad ,,Hääl varjust" (1927), ,,Rõõm ühest ilusast päevast"(1928), ,,Õnnevarjutus"(1929), ,,Lageda taeva all"(1930), ,,Kivi südamelt"(1925) maskeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga. Intensiivsetest balladidest (kogust ,,Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja eluvalguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Nõukogude ja Saksa okupatioonideajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus ,,Mureliku suuga"(1942). Pagulasperioodil Rootsis veetis Under koos oma abikaasaga Artur Adsoniga elu pikad viimased kümnendid Stockholmis, avaldades kaks luulekogut ,,Sädemed tuhas"(1954) ja ,,Ääremail"(1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aastate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik ,,Valik saksa uuemat lüürikat"(1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi kelle vahendusel jätkus kuni hilis eani (nt Fr. Sciller, J.
Luulekogude pealkirjad "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928), "Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935) markeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus "Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942). Pagulasperioodil Rootsis veetis Under koos oma abikaasa luuletaja Artur Adsoniga elu pikad viimased kümnendid Stockholmis, avaldades kaks luulekogu "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr
annaabi.ee 
