rahvusvahelise õiguse alusel. Repressioonide kartuses avalikke väljaastumisi ei juletud korraldada. Peamiseks vastupanuvormiks jäi passiivne vastupanu, eesti rahvuse ja kultuuri säilitamisele suunatud tegevus. 1980 - ,,40 kiri" - 40 haritlast pöörasid tähelepanu venestamise negatiivsetele tagajärgedele. Välis Eesti. 1944.aasta sügisel põgenes uue nõukogude okupatsiooni eest Läände u. 75 000 inimest. Enim eestlasi asus esialgu elama Rootsi. Kujunes välja pagulaskond. Venemaa eestlaste arvukus vähenes, sest suurem osa asus neist elama Eestisse, osa oli langenud sõja ajal või langes repressioonide ohvriks. 1980.aastate lõpuks elas Eestis 963 000 ja välismaal u. 150 000 eestlast. Eestlaskond globaliseerus. Vabas mailmas, arenes edasi eesti kultuur(Marie Under, Karl Ristikivi, Ernst Öpik, Kalev Mark Kostabi jt.) Kõikjal loodi Eesti Maju, seltse, emakeelseid koole, kirikukogudusi, tekkisid eesti kirjastused, hakkasid ilmuma eesti ajalehed
El-Alamein - 1942.a. Põhja-Afrikas Egiptus). Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. Normandia - Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. 7.Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse kaotamine, okupatsioonid, sõjakaotused ja kahjud, sõja mõju inimeste elukäikudele. Pagulaskond. Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. 28.09.1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning Punaarmee paigutas oma üksused siia. Eesti polnud enam täiesti sõltumatu riik. Täielikult okupeeritud oli Eest 17.06.1940 · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri
levitasid lindlehti. Protesti elati välja pilkelauldes, luuletustes ja karikatuurides. Rahvas ihkas tagasi kaotud iseseisvust ning oli selle nimel valmis kinni haarama igast õlekõrrest. Teise maailmasõja lõpp 8. mail 1945 ei toonud Eestile tagasi kaotatud omariiklust. Eesti Vabariigi jaoks lõppes Teine maailmasõda alles liigi viiskümmend aastat hiljem. Ähvardava okupatsiooni eest põgenes 1944. aastal kodumaalt umbes 75 000 inimest. See oli Eestile oluliseks kaotuseks. Aga pagulaskond tegutses aktiivselt ja mitmekülgselt, et teavitada maailma avalikkust Eesti Vabariigi okupeerimisest Nõukogude Liidu poolt ja taotleda abi iseseisvuse taastamiseks. Selleks kasutati märgukirju, trükiseid, lobby-tööd, demonstratsioone, konverentse jne. Ühise eesmärgi nimel tegutsesid nii eksiilvalitsus, välisesindused, pagulaste poliitilised keskorganisatsioonid kui ka üksikisikud. Korraldasid ka rahvusvahelist koostööd
annaabi.ee 
