nördimusega järgmist: ,,Suurem osa minu romaane ja novelle on öösiti kirjutatud, ja pealegi nõnda, et täna öösel kirjutatud järk homme ilmuva lehe joonealust pidi täitma. (.Mihkla, K., lk 227) 3 Rahva vabadusihast otseselt ei kirjutanud ei Ristikivi ega ka Kross, kuigi põhjust ju oleks olnud. Ristikivi pöördus ajaloolise romaani poole tol hetkel, kui pagulases hakati leppima sellega, et Eestisse enam tagasi pöörduda ei saa, ja ega keegi tõesti ei taha lõpmatuseni lugeda raamatuid, mis on seotud kodumaaigatsusega ning üle mere põgenemisega. Tuli leida mingi muu teema või väljund. Ristikivi pöördus pikaks ajaks ajaloo rüppe. Veidi hiljem lisandus pagulases ka teisi ajaloo poolde pöördujaid. Näiteks Bernard Kangro sulest ilmub 1980. aastal Lundis ajalooline romaan ,,Kuus päeva", mis viib lugeja ajas tagasi 12. sajandi lõppu ja 13
teostest. Kogu mittesoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli 10 taotleda ametivõimudelt kirjalik luba. Kõige selle tipuks järgnes propaganda, mis hõlmas kogu ühiskonda. Paljud eesti haritlased pagesid Teise maailmasõja järgselt Läände. Ligikaudu lahkus kodumaalt 120 kirjanikku ja kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ning üle 500 inseneri ja tehniku. Pagulases loodud vaimupärand on hämmastavalt rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. 1950 aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Tekkis uus põlvkond haritlasi, kelle läbimurre toimus 1960. aastatel. Tollane õhkkond oli märgatavamalt vabam, isikupärasem. Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid.
seas sotsiaalset pessimismi. Sellele viitasi järjest suurem alkoholitarbimine ja enesetappude arv. Kultuurielu Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paljud eesti haritlased pagesid Teise maailmasõja järgselt Läände. Ligikaudu lahkus kodumaalt 120 kirjanikku ja kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ning üle 500 inseneri ja tehniku. Pagulases loodud vaimupärand on hämmastavalt rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. Kogu vaimuelu sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Olenemata valitseva reziimi suhtelisest liberaalsusest või rangusest, kehtis Eesti endiselt tsensuur ja oma mõtete avaldamine oli keelatud
annaabi.ee 
