maalikunstist on näteiks Kitawaga Utamano ,,Kolm kaunitari"(lk 6), ,,Teeaeg", Katsushika Hokuisai ,,36 Fudzijama vaadet" ,,Suur laine"(lk 7) Arhitektuur: Jaapani arhitektuuris oli tähtsaim ehitusmaterjal puit. Vanimad ehitised on Ise ja Izumo Taisha tempel, lihtsad õlgedest viilkatusega vaiehitised. Arhitektuur mitmekesistus, kui Jaapanisse levis budism. Asuka ajastul (6.- 7. saj) ehitati silmapaistvad Asukadera ja Horyuji templid, mis on maailma vanimad puitehitised. Need koosnevad pagoodist, peatemplist ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest. Ehitised seisavad valgest kivist alusplaadil, suured mitmekorruselised katused toetuvad lakitud sambaile. Nara perioodi(8. sajand) väärtuslikeim mälestis on Todaiji tempel(lk 7). Selle juurde kuuluv Buddha tempel on maailma suurim puitehitis. Heiani ajastul hakati lihtsaid kloostreid ehitama, millel puudus range põhiplaan, näiteks Kongobuji tempel. Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss, mis ehitati 9. sajandil
Muramachi (Ashikaga) 1338- 1573 Momoyama 573- 1615 Edo (Tokugawa) 1615- 1868 Arhitektuur Jaapani arhitektuuris on tähtsaim ehitusmaterjal olnud puit. Vanimad mälestised on Ise ja Izumo sinto tempel, lihtsad õlgedest viilkatusega vaiehitised. Arhitektuur mitmekesistus, kui Jaapanisse levis budism. Asuka ajastul (6.- 7. saj) ehitati silmapaistvad Asukadera (588) ja Horyuji templid (607, maailma vanimad puitehitised). Need koosnevad pagoodist, peatemplist ehk kondo`st ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest, ehitised seisavad valgest kivist soklil, massiivsed mitmekorruselised katused toetuvad lakitud piilareile. Nara ajastu väärtuslikem mälestis on Todaiji klooster (ill 1), selle hoonestikku kuuluv Buddha tempel (745) on maailma suurim puitehitis. Heiani ajastul hakkasid budistlikud tendai ja shingon ´i sektid ehitama mägedesse lihtsaid ja intiimseid kloostreid, millel ei olnud ranget põhiplaani
Mitte ainult ehituste vorm, ka asukoht, mis nende jaoks valiti, oli kooskõlas kujutatava mõttega. Selle järgi, kas kehastamist ootav sümbol oli helge või sünge, kroonis Kreeka oma mägesid templitega, mis silma oma harmooniaga paelusid. India aga kaevas mäed läbi, et sinna sisse raiuda vormituid maa-aluseid pagoode, mida oma turjal kandsid hiiglasuurte graniitelevantide read. Nõnda on ehituskunst maailma esimese kuue tuhande aasta jooksul, alates Hindustani igivanast pagoodist ja lõpetades Kölni katedraaliga, ikka olnud inimkonna suureks kirjakunstiks. Ja see on niivõrd kindel tõde, et mitte ainult igal ususümbolil, vaid ka igal inimmõttel on oma lehekülg selles päratu suures raamatus ja ka oma monument. Iga tsivilisatsioon algab teokraatiaga ja lõpeb demokraatiaga. See ainuvalitsusele järgnev vabadus on ka ehitustesse kirjutatud. Ei tule arvata -- rõhutame seda--, nagu püstitaks
annaabi.ee 
