Katariin II surma järel asehaldus- kord tühistati. Kaotati aadlimatriklid. 3. Talurahvas pärast Põhjasõda Rootsi-aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud. Baltri erikord välitis talupoegade täieliku langemise pärisorjuse tasemele. 18.saj.lõpuni ei kuulnud talupojad nekrutikohustuse alla. Talupojad ei olnud õigusetus olukorras, kuna nad osalesid agaralt maakaubanduses, koormiste ülemäärast tõstmist takistas talupoegade võimalik pagenemine. Palvekirjade jõudmine keisrikojani. Peamiseks vastupanuks sai pagemine. Pearahamaksukehtestamine tekitas arusaamatusi. Talupojad said aru nii, et maksu makstes on nad mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud. Liivimaal vallandus mäss. 4. Talurahva seadused Reformide vajaduse tingis 18. ja 19.saj. vahetusel alanud põllumajanduskriis. Kriisi põhjuseks vilja hinna langus. Tekkis vajadus leida uusi majandamisviise ja modeniseerida suhteid taludega
seadused talupoegade olukorra kergendamiseks.See oli saam edasi,kuid selle polnud kontrolli ning 1784.aastal puhkesid pearaharahutused,mis viis puuaiasõjani talupoegde&soldadite vahel *Vene-Rootsi sõda1788-1790:Rootsi tahtis oma alasid tagasi ning 1788.aastal alustas Rootsi sõda Venemaa vastu.1790.aastal sai Rootsi Paldiski,üritas Tallinnat ka saada,kuid see ebaõnnestus.Rootsi ei saanud balti aadli toetust,kuna aadlil oli tsaaritruudus.Suurenes talupoegade pagenemine Rootsi&Soome.Sõda tõi elanikele lisakohustusi.Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks. 3)Vaimne kultuur 18.saj *Kultuurimõjutused 18.saj-Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud,seega tihenesid suhted Saksamaaga.Sinna mindi õppima ning sealt tulid haritlased siia tööle *Luteri kirik-Kirikud oli hävinenud;õpetajad põgenenud/küüditatud.kiriku mõju oli kahanenud.Ametisse ei pandud piiskoppe. *Pietism-Baltikumis hakkas levima uus usuvool.1739
1739 Rooseni deklaratsioon, mis andis ülevaate siinsete mõisnike suhtumisest talupoegadesse ja nende õigustest talurahva üle. Õiguslikus mõttes läksid kõik talupojad jälle eramõisnike valdusse, kuid Balti erikord vältis nende langemist täieliku pärisorja tasemele nagu vene talupoegade puhul. Siinsed talupojad ei kuulunud 18 saj. lõpul ka vene armee nekruti kohustuse alla. Säilis ka kaebeõigus valitsejale. Liigse koormiste tõusu korral levis talupoegade hulkas pagenemine (Pihkvasse, Soome, Poola alale). Katariina II poliitika 17621796 Soovis kaotada aadli privileegid ja allutada kogu impeerium piiramatule keisrivõimule. 1764 käis Balti provintsides ringsõidul olukorraga tutvumas. Venemaa poliitiline positsioon euroopas oli kindel ja balti aadlike sousing ei olnud enam oluline. Riia kindralkuberneriks määrati George Brown, kellest kujunes keskne tegelane uue poliitika ellu viimisel. 1775 kehtestati
Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted levisid ka Eestimaa kroonumõisatele. Piirati kodukariõigust. Vene ajal : Majandusreglement jäi kroonumõisate jaoks kehtima. Talurahva koolide tegevus jäi peamiselt lühiajaliseks. Enamik kroonumõisaid anti endistele omanikele tagasi. Balti erikord vältis talupoegade langemist pärisorja tasemele. Osalesid maakaubanduses. Talupoegade pagenemine. 5. Linnad Tartu linna majanduslik allakäik. Eesti ala suurimaks Linnaks oli Vene- ja Rootsi ajal Tallinn. Sellest põhjapoole enam suurimaid linnu polnud. Tartu ja Narva elanike arv ei ületanud 3000-4000. tänu soodsale asendile Vene piiri ääres edenes 17. sajandil Narva kaubandus. Sisemaadele jäävate linnade juurde taheti taastada veeteed (Tartust Pihkvasse) (Nende töödeni ei jõutud). Rootsi aja lõpul kõrgkonjunktuuri ajal veeti Tallinnast aastast välja kuni 40 000 tonni vilja
annaabi.ee 
