Saksamaalt Lääne-Saksamaale u 3,5 miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevasti mõjutanud I ja II maailmasõda ning II maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida-Euroopast saabunud ümberasustatud, põgenenud ja pagendatud etnilised sakslased (Volksdeutsche). 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liidu mõjualasse jäänud Ida-Euroopa maadest, peamiselt Poolast ja Tsehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005). Usutunnistuse järgi on katoliiklasi 26 miljonit ja luterlasi 25,6 miljonit (2004). Muslimeid on üle 3 miljoni ja õigeusklikke u 1 miljon. ÜRO inimarengu aruande järgi oli Saksamaa 2004 maailma 177 riigi seas 21. kohal. Saksamaa on maailma kalleima tervishoiusüsteemiga riike.
miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevalt mõjutanud I ja II maailmasõda ning II 10 maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida- Euroopast saabunud ümberasustatud, põgenenud ja pagendatud etnilised sakslased. 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liisu mõjualasse jäänud Ida- Euroopa maadest, peamiselt Poolast, Tsehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume
omaette küladesse, et nad võiksid rajada oma kogudusi. Rõzkovosse koondati väikesed süüalased, suuremad karistatavad aga Ida-Siberis asuvasse Minussinski piirkonda. Kuigi Rõzkovo küla laastas 1848. aastal tulekahju ja osa preestrid rändas mujale, suurenes soomlaste, eestlaste, lätlaste, (soome) rootslaste ja sakslaste juurdevool: keskmiselt saabus 50-60 inimest aastas. 1859. aastal oli Rõzkovos 1653 asukat, neist 299 pagendatut, ja kolmes koolis õppis vastavalt 52 eesti, 39 läti ja 36 soome last 35. 1861. aastal saadi juba rajada iga rahvuse jaoks eraldi külad, mispeale mõned eesti pered asutasid Omskist 100 versta eemale Reveli ehk Viruküla, praeguse nimega Vana-Viru ehk Starõi Revel. Viis aastat hiljem elas seal 54 peret36. Minussinski piirkonda rajasid kõigepealt soomlased 1848. aastal Ülem-Suetuki küla, seejärel lätlased 1859. aastal Bulanka (hiljem alam-Bulanka) ja eestlased 1861. aastal
annaabi.ee 
