heanaaberlikud suhted kohalike elanikega (keda nad nimetasid skrälingiteks [siinkohal esitatud sõna on mugandus vanaskandinaavia sõnast]). Viikingid elasid 4 aastat Ameerika territooriumil, ent pidevate konfliktide pärismaalastega tulemusena olid nad sunnitud Vinlandist lahkuma. Erik Punasel ei tekkinud kohalikega konflikte sel lihtsal põhjusel, et need üldiselt puudusid. 8. Reisi juhile on väga vajalik oskus olla pealik. Selline joon oli vägagi olemas näiteks Erik Punases Islandilt pagendatuna suutis ta tänu oma veenmisoskustele ning ka teotahtele panna endale järgnema vähemalt 35 meest. Tõenäoliselt ka tänu tema kindlameelsusele ning oskustele ei hävitatud kogu 25-aluselist laevastikku tagasipöördumisel Gröönimaale pärast Eriku pagenduse lõppu. Samuti on, kuigi kõlab see kummaliselt, vajalik huvi avastada või leida. Oluline on kindlasti ka teotahe ning vastupidavus. Siit konkreetsest
kombeist (risti ettelöömine mitte kahe, vaid kolme sõrmega; mitte maani, vaid vööni kummardamine jne). 1660.ndate lõpul sai Nikoni kirikureform ametliku ja lõpliku tunnustuse kõikide kirikute ja koguduste poolt I-Euroopas ja Jeruusalemmas. PEETER I (1682-1725) Peeter I oli Aleksei Romanovi poeg II abielust. Esimeset abielust pärinevad kaks vanemat poega olid vaimuhaiged ja riiki valitses peale isa surma tütar Sofja. Peeter I kasvas Preobrazenski külas pagendatuna. Täisealiseks saades haaras ta võimu ja saatis Sofja kloostrisse. Peeter I peaeesmärgiks oli Venemaa muutmine Lääne-Euroopa suurriikidega võrreldavaks riigiks. Tutvumaks Lääne-Euroopa majanduse ja tehnoloogiaga, läks ta esimese Vene valitsejana 1697. a. välisreisile. Õppis laevandust Inglismaal ja Hollandis. Kodumaal aga puhkes streletsite mäss, mis sundis välisreisi katkestama. Venemaale tagasi jõudes asus ta oma plaane realiseerima. Jätkas Ivan IV
mõnda majja viia. Benvolio tuleb tagasi teatega Mercutio surmast. Tybalt tuleb taas ja nüüd Romeo enam võitlusest ei tagane. Tybalt sureb Romeo mõõga läbi. Tulevad vürst, Capulettid ja Montecchid. Benvolio räägib, kuidas tüli algas ja kes kelle tappis. Ta vaikib küll sellest, et Tybalt noris tegelikult tüli Romeoga ja Mercutio ise oli mõõgavõitluse algataja. Vürst teatab, et mõrvade eest ei andestata. Ehkki Romeo tappis kättemaksuks, peab ta pagendatuna maalt lahkuma. II stseen: Julia ootab ööd, et Romeoga kui oma mehega kohtuda. Amm tuleb ja toob teate, et Romeo on tapnud Tybalti ja selle eest pagendatud. Julia on ahastuses, kuid ei suuda Romeot süüdi mõista: kui Romeo ei oleks tapnud Tybalti, oleks Tybalt tapnud tema. Amm lubab Romeo ööseks Julia juurde juhatada, kuna pihiisa on ta varjule viinud. III stseen: Lorenzo toob Romeole teate pagendusest. Romeo eelistaks pagendusele surma, sest julia on ju Veronas
annaabi.ee 
