kogunes palju pealtvaatajaid. Viimase seisuse moodustasid vaimulikud.Vaimulike alla kuulusid paavstid,piiskopid,preestrid,mungad ning nunnad.Varasel keskajal olid Lääne -Euroopas levinud benediktlaste kloostrid,kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid.Klooster oli munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu.Kloostreid rajati tavaliselt inimtühja ja üksikusse piirkonda.Püüti olla võimalikult iseseisvad.Kloostril oli oma kirik,laoruumid, pagarikoda,söögisaalid,munkade kambrid jms. Kui ilmalikud kandsid seljas seda,mis neile meeldis ja oli moes siis vaimulike riietuses ei olnud midagi juhuslikku ja ülearust. Igal rideesemel oli oma tähendus ja vastav kandmiskorda.Toit vaimulike söögilaual oli suhteliselt kesine.Söögiga ei tohtinud priisata,see oli eeskirjade vastane.Korraldati ka paastuperjoode.Abiellumine oli keelatud.13.sajandi alguses tekkisid kerjusmungaordud. Keskaja inimene oli tugevalt seotud kirikuga
Lõunatiiva idaosa võttis enda alla kahelööviline söögisaal refektoorium. Söögisaali kohal asus kloostri haiglaruum haigete ja eakate munkade tarvis. Lõunatiiva peakorruse läänepoolses osas asus kloostri köök, kust viidi ka toit ilmikvendadele, kes elasid kloostri läänetiivas. Läänetiiva poolkeldrikorrusel paiknesid ülemisele korrusele viiv trepp, kaevu portaal ning ilmikvendade eluruumide ahjude süsteem. Ka võis paikneda läänetiiva alumisel korrusel kloostri pagarikoda. Läänetiiva alumise korruse põhjapoolses osas oli kelder. Läänetiiva teise korruse lõunapoolses osas asus abti tuba ning selle kõrval ilmikvendade söögisaal. Selle kohal korrus kõrgemal nende magamisruumid. Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Aastatel 1425-1448 ehitati l kahe suure torniga eeshoov, mille rajamisel võeti eeskujuks Tallinna linnaväravate kaitsmine eenduvate ehitistega. Torni esiküljel olid väravad suurem
kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja ja almustemaja, majapidamishooned (aidad, tallid, laudad, veskid, pagarikoda, töökojad jne, eemal arstipunkt). Teise müüri taga olid isoleeritud ruumid ainult kloostrielanikele. Keskel oli aatriumist kujunenud siseõu klausuur, ümbritsetud avatud galeriidega ehk ristikäiguga, keskel kaev või tiik. Põhjapoolse ristikäiguga oli ühendatud kirik. Transeptis otseühendus dormitooriumiga, välisilmaga ühendus kiriku lääneportaali kaudu. Narteks ehk eeskoda oli romaani ajastu kloostritel külaliste ja teenrite jaoks (Tournus, Vézlay)
annaabi.ee 
