Seisuslikkus Linnatänavad olid kitsad, turvalisuse Kadusid kirjaoskus, koolid, raamatukogud pärast suleti need ööseks, turuplats koos Ainsad kirjaoskajad vaimulikud katedraaliga, rüütlite linnamajad. Ladina keel Karnevalid - kujunes draamakunst, pea- Antiikkirjandus kui paganlikkus tegelane narr, tihti pilati kirikut Imalik kirjandus sai alguse rahvaluulest Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, Kujunesid rahvused oma keele ja rüütli- ja linnakultuur kultuuriga Seisuslikkus - vaimulikud, aadlikud, Romaani keeled ja rahvused kujunesid Rooma talupojad, rüütlid
vaim. Traagilisus, süngus. Wagneri ooperitetraloogia. Lugu Igori sõjaretkest: vene. XII saj. Rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja osalejate liialdused. Autor kirjutab vahetult peale sündmusi ja neile, kes ise sündmustes osalesid või neist teadsid. Ühtse Venemaa leinamine. Autori ajalooline, minevikku igatsev idealism. Teos esindab juba hääbuvat suulist malevaeepost. Hulgaliselt motiive rahvaluulest, tollal juba taunitud paganlikkus. 4. Keskaja rüütlikirjandus (Parzival, MKL, KA) XII-XIII saj. Lääne-Euroopas sai mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Kutsutakse ka kurtuaasseks kirjanduseks. Daamikultus. Nii jäädvustas rüütelkonna kombeid kui ka kujundas neid. Autoreid tuntakse nimepidi, kerkisid esile silmapaistvad kirjanikud kui isiksused. Viljakaim levikuala – Prantsusmaa. Peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid muistsed keldi müüdid ja pärimused, kuningas Artur
Niisamuti neid väheseid Thori vasareid võib tõlgendada kui teadlikku vastandamist kristlikule sümboolikale. Skandinaavia vikingi aja kontekstis on esile toodud prima signatio (esimene märgistamine) kui üleminekut paganlikust ühikonnast kristliku ühiskonda - varakristlikus ühiskonnas, kus enamus inimesi ristiti täiskasvanuna, tähistati ristimärgiga, sellele järgnes katehees ja alles sellele järgne ristimine. Viikingiaegses ühiskonnas olid inimesed väga mobiilsed, see mis seda paganlikkus ühiskonda koos hoidis oli religioon - inimene, kes ristiti, lahkus oma kodukogukonnast - see on olnud probleem Iirimaa kristianiseerimise ajaloos. Teisest küljest bütsantsi kontekst eeldas, et need, kes teenivad keisri ihuväes, peavad olema ristiusulised - väljapääsuks prima signatio - pole ei pagan ega kristlane. 13. saj? oli saanud Lääne-Euroopas peamiseks laste ristimine, prima sigantio ja ristimise vahel on vaid mõned minutid, see sama liturgia, mis paistab ka Henriku
annaabi.ee 
